uurimisgruppi ning töö oli põhjalikum ja materjali rohkem, aga siiski võib teatud järeldusi teha. Esimesena võib välja tuua, et sõnal õpetaja oli aastal 1991 kuus populaarset vastet: õps, kõõm, mutt, nõid, õbi, õpa (Loog, 1991: 76), küsitluse vastustes esines neist ainult kaks vastet: õps ja mutt (üks vastaja). Sõnal ema oli aastal 1991 palju vasteid: mutt, emme, muti, mamps, mammi, mamma, eit, emm, emps, empsel, empsu, esivanem, känd, mampsel, mamsel, memm, moor, mutter, vanaeit (Loog, 1991: 64). Käesoleva uurimistöö küsimustikule vastajate keelekasutuses esineb mamps, emme ja mutt. Sõna isa slängivaste pole aja jooksul eriti muutunud, aga mõned slängisõnad on kadunud. Mai Loogi raamatus olid toodud järgmised sõnad: paps, vanamees, känd, issi, papi, taat, esivanem, vana, aatomik, faija, iss, juur, kännuämblik, lapsevanem, papa, stirlits, ätt (Loog, 1991: 60)
Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa meie koogid ära süüa ema haaras raagus viha andis talle üle piha krokodill siis nuttis palus ära vihu, viht on valus pidas halvaks külma sauna võttis oma reisipauna kadus kiirelt üle mäe
» Rahvahulk plaksutas naeru lagistades. Nähes, et lärm ümber suureneb, hüüdis skolaar: «Kui tore müra ja kära! Populi debacchantis populosa debacchatio!» 1 Siis hakkas ta laulma kanooniku häälega, kes õhtuteenistust peab, silmad üles tõstetud nagu ekstaasis: «Quae cantlca! quae organa! quae can-tilenae! quae melodiae hic sine fine decantantur! sõnani melliflua hymnorum organa, suavissima angelorum me-lodia, cantica canticorum mira. . J2» Ta peatus ja lisas: «Kuradi mamsel, too midagi suhu pista!» Pilguks tekkis peaaegu täielik vaikus, mille kestel 1 Märatseva rahva määratu prassing (lad. k.). 2 Millised laulud! Millised pasunad! Millised viisid! Milliseid lõpmatuid meloodiaid siin lauldakse! Helisevad kiidulaulude magusad helid, inglite mahedaimad viisid, imeline ülemlaul (lad. k.). 392 omapuhku kuuldavale tuli mustlaste hertsogi kriiskav hääl, kes oma alamaile õpetas: