Mari Mamm Aasa tn. 8-7 Tallinn, 10265 Tel 555 55 55 20. juuli 2013 Lp Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon Soovin asuda õppima Rakvere Ametikooli autotehniku erialale põhihariduse baasil. Leian, et Rakvere Ametikool on just minu jaoks õige koht, kuna..
maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska marjad, sinimarjad -- sita marjad" 20. Karust saab mängimees, hundist ei saa iial 21. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis 22. Karu teeb kaheksa mehe arve 23. Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26. lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas 27. aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran 28. Karu ütelüs: "Pihlamarja hüvä marja, palokmarja paska marja" 29. Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana 30. Tegema 31
Sõrmede nimed Pöial Pöidla-Peep, Pöialpoiss, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Paks peeter Nimetissõrm Näpu-Miku, Väike-Indrek, Soolamaitsja, Potilakkuja, Maias- Mees, Kotinõel, Riiukukk. Pikk-Peeter Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim. Nimeta-Mats Nimetasõrm, Meie Mats, Sõrmkübara Liis, Kullakandja, Sõrmusesõrmus, Rikas Mees. Väike Ats Väikemees, Väike-Tiiu, Väikesõrm, Tillu-Ants. Varvaste lugemine Mamm, mamm, mamm, mamm, uba! Varvaste lugemine alates väikesest varbast. ,,Uba" öeldakse teise hääletooniga. Lepatriinu Lepatriinu, lenda, üle metsa rända. Hoogu veidi võta, kaugele siis tõtta. Vurr!!! Liigutused on samad, mis salmis ,,Tii- tii tihane" Peale joonistamist käte harjutus Palju joonistas mu käsi, keeruta randmeid väljapoole Käsi ruttu ära väsis. keeruta teisele poole Puhka, puhka väike käsi! raputa aeglaselt Ära enam ära väsi! raputa kiirelt
Seetõttu saab kõne kujundamine alata sõnavaratööst (ühesõnalausest), mitte aga häälikuseadest. Sõnavara omandamine. Lapse esimesed sõnad kasvavad välja lalinast. Selleks peab laps aga tabama lalina pseudosõna ja täiskasvanu sõna sarnasuse. Osa esimesi sõnu on pärit hoidekeelest (erikeelest, mida täiskasvanud kasutavad lapsega suhtlemisel). Sellised sõnad on reeglina lapse jaoks emotsionaalselt olulised, häälikkoostise poolest aga lihtsad (auh-auh, mamm— mari, mõmm-mõmm jne). Uute sõnade edasine omandamine teiste kõnest nõuab lapselt järjest täpsemat foneemikuulmist, normile lähenevat hääldamist ning sõnaga tähistatud objektide- nähtuste tunnetamist (vastavaid kujutlusi). Kuid üsna varsti puutub laps kokku ka tähenduse metafoorsete ülekannete ning sõnatuletustega. Kui kujunevad vastavad üldistused nimetatud nähtuste seaduspärasustest, avaneb lapsel kaks uut võimalust: 1) kasutada varem omandatud
annaabi.ee 
