Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost
Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees,
ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt. Veel on olemas mitmesugused hip-hop-, kõhu-, rahva- ja seltskonnatansud, samuti ka ballett. Inimesed, kes on need enda jaoks avastanud naudivad seda. Neil on suur kirg seda teha ning enamjaolt on nii, et kui proovida ükskõik mistahes tantsu , on see meeldiv kogemus ning soovitakse seda veel teha. Aga mida me teeksime siis ilma muusika ja tantsuta? Vist mitte midagi. Kõik tegevused on ju nende kahe asjaga seotud. Teleris ega raadios ei möödu minutitki , sealt laule tulemata
Tantsud Kuulsamad Kuuba tantsud on ... Mambo Rumba Tsatsatsa Salsa Paso doble Habaneera Mambo Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika muusika mõjutusi. Algul oli selle mõte rituaalne . Mambotrummide vaheldusel suhtlesid inimesed jumalatega .Trumme oli palju ja igal ühel neist mängiti oma rütmi . Taoline mitmekesisus iseloomustab ja tänapäeva mambot, millest kujunes ka iseseisev tants 1940 datel aastatel. Hiljem jõudis tants ka Euroopasse. Mambo on 4/4 taktimõõdus tants mis on suhteliselt aeglane ja keerukas . Rumba Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. Rumba on väga kirglik aeglases tempos 4/4 taktimõõdus tants. Samme loetakse "kiire,kiire,aeglane". Saateansamblisse kuulusid soololaulja, koor ja erinevad
millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb cha-cha-cha nimi
* Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must
annaabi.ee 
