2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Muinaseestis meskiti linnaseid kuumaks aetud kividega. 14. Mis pühad muutusid meil 'õllepühadeks'? Õllepühadeks muutusid jõulud. 15. Kui mitut õllesorti tunti meil 1777. aastal? 1777
2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Muinaseestis meskiti linnaseid kuumaks aetud kividega. 14. Mis pühad muutusid meil 'õllepühadeks'? Õllepühadeks muutusid jõulud. 15. Kui mitut õllesorti tunti meil 1777. aastal? 1777
8) Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? 1)ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil; 2)kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3)lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9) Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna jne. 10) Kus asus veini valmistamise algkodu? Mesopotaamiat, praegust Põhja-Iraani ala. 11) Mis jook on Malvaasia? Magus Kreeka vein. 12) Kes lõpetas 19. saj teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'?
amforateks. Aga 2. sajandil pKr ilmus Prantsusmaale uus vedelikumahuti, mille olid leiutanud keldid. Keltide puutünnid kujutasid endast tehnoloogilist edusammu, mis aitas levitada odavat massiliselt toodetud veini Rooma keisririigi rahvahulkadele. 1.2 Kiriku mõju Kui Euroopas sai mööda varakeskaeg, hakkas vahepeal kokkukuivanud veinikaubandus taas kosuma. Põhja- Euroopas muutusid populaarseks rikkalikud joovastavad Vahemere- maade veined, näiteks malvaasia, mi soli magus Kreeka vein. Samal ajal suurenes kiriku tähtsus nii veini valmistamisel kui ka levitamisel. Mungad tegelesid kloostrites loodusvaatlustega ning nende uurimistöö aitas viinamarjakasvatust mõista ja edendada. Citeaux´ klooster , mille asutas tsistertslaste ordu 1098. aastal, asub otse Câte d Ori, Burgundia viinamarjakasvatuse tulipunkti naabruses. Mungad seadsid algul eesmärgiks lihtsa range elu, kuid rikastusid, kuna kloostrile pärandati maavaldusi( sealhulgas
annaabi.ee 
