· Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi · Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna. Juhtis Põhjasõjas vene vägerid · Frederik IV Taani kuningas Põhjasõja aastatel · B. Seremetjev Venemaa väepealik. Tungis Põhjasõja aguses (Narva pommitamise
2.suurorganisatsioon oli Eestimaa Kirjanduslik Ühing).anti välja rahvuseepos"kalevipoeg".Mõned haritlased läksid Venemaale,nt.Köler&Karell.Rahvakoolide õpetajad olid haritlaste seas väga olulised *Kiriklikud olud ja usuliikumised 19.sajandi esimesel poolel oli vaimuelu olulisemaks kujundajaks lutri usk.Kuid see kaotas oma seisundi&ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.Elati üle ka vennastekoguduste liikumine.Järvamaal&Harjumaal hakkas levima Maltsvetiliikumine,rajaja oli Leinberg.Ta oli jõukas,kuid luubus kõigest,et hakata palvetunde pidama
seisundi. Luteriusk ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. XIX sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle vennastekoguduste liikumine, mis leidis talurahvas üsna laialdase toetuse. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma. Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel levima Maltsvetiliikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 1860ndatel ühines Maltsveti liikumine väljarändamisliikumisega UUSAEG Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 19171918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas 1905
annaabi.ee 
