siiski turism. Maltal on turismi tase püsinud stabiilne.Malta võiks olla tõeline maiuspala heraldikahuvilisele, seda just tänu kuulsusrikka Malta ordu pärandile. Johanniitide ordu asutati 11. sajandil Jeruusalemmas ning selle põhitegevuseks sai Pühale Maale suunduvate palverändurite turvamine. Peagi kolis ordu Küprosele, siis Rhodosele ja lõpuks Maltale. Ordu saavutas Vahemere piirkonnas erakordse mõjuvõimu 16. sajandil. Ühe tähtsündmusena lõi väiksearvuline ordurüütlite ja maltalaste vägi ordumeister Jean de La Valette'i juhtimisel 1565. aastal tagasi hiigelsuure Ottomani laevastiku rünnaku. Kliima:Aasta keskmine temperatuur küündib 19 plusskraadini.Juulis on keskmine temperatuur 25 soojakraadi ja jaanuaris 12 kraadi. Taimestik:Pinnavee nappuse töttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust.
Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas. 9.RAHVUSLIK KOOSSEIS, USUNDID, KEELED Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%. Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele. Malta ühikondlik usk on katoliikliku usk. 10.RAHVASTIKU PAIKNEMINE 11.SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 1. 12.MIGRATSIOON Suur rahvastikutihedus ja tööpuudus on viinud väljarändeni. Enamik elavatest välismaalaste Maltal on Briti kodanikud ja nende ülalpeetavad. Aastal 2000 rändesaldo määr oli 1,4 sisserändajate 1000 rahvastikust. Kogu migrantide arvu, et aasta oli 9000. Valitsuse seisukohad migratsiooni tase rahuldav. 13
ruutkilomeetris elas umbes 1257 inimest. Keskmine eluiga oli meeste puhul 76 eluaastat ja naiste puhul 81 eluaastat. Suremus imikute seas oli kõigest 6 surmajuhtumist tuhande lapse kohta. Eliisa Sarv 5 4.Riigikeel Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele. Malta keel on tihedas suguluses araabia keeltega, erinevus on vaid grammatilises ehituses ja häälduses. Oma suure sõnavara on malta keel võtnud itaalia keelest. Päris mitmed inimesed kõnelevad Maltal itaalia keeles, just nagu Eestimaal kõneldakse vene keelt. Malta keelt peetakse itaalia keelega väga lähedaseks ning ajaloolt ja kultuuriliselt veidi sarnasteks.
annaabi.ee 
