suurtükitorn Kiek in de Kök. Torn valmis esialgsel kujul 1475. aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558-1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17. sajandi lõpul lisati tornile uus massiivne ülaosa, jalam aga mattus bastioni muldkehasse. 19. - 20
Siit ka torni nimi "Kiika kööki". Torni on korduvalt ümber ehitatud, kuid kuni 20. sajandini kasutati torni püssirohuhoidlana ning laona. Torn on restaureeritud 17. sajandile lähedase sise- ja väliskujuga. Täna on tornis Tallinna sündi käsitlev püsiväljapanek, mis tutvustab vaatajale Tallinna tekkelugu ja arengut ning tähtsamaid sõjasündmusi 13.-18. sajandini. Torni välisfassaad säilitab aga siiani oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suur Rannavärav ja Paks Margareeta Suur Rannavärav ja Paks Margareeta ehitati linna merepoolse külje kaitseks, ent ka merelt tulevatele külalistele mulje avaldamiseks. Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas
Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd. b) Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva (kvartsliiv, teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega. c) Töötlus kuiva abrasiivmaterjaliga. Abrasiivmaterjal suunatakse töödeldavale pinnale pritsi abil. Kasutatakse silikaatliiva, malmkuule jms. d) Hüdroabrasiivtöötlus. Vesisuspensioon kvartsliivaga, abrasiivsed terad vms. e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb.
annaabi.ee 
