) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka
iseloomustamises. Lähtudes tähistuse eesmärgist, liigitatakse margitähised 2 põhilisse gruppi: terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel ja terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal
Eutektsed - struktuuris Le koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriitperliitmalm - struktuur Üleeutektsed - struktuuris Le ja T koosneb nii ferriidist, perliidist kui ka grafiidiosakestest. Malmide saamine ja omadused. Kasutavamate malmiliikide (grafiitmalmide) struktuuris on grafiit, mille tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ning suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka grafiiti. Modifitseerimist nimetatakse kristalliseerumise käigu muutmiseks, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele:
Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist
liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi L ib le g r a f iitm a lm e . tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- h a llm a l m selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg G jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur b) ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm- G r a f iit m a lm id
väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus; - Plastus, sitkus Tehnoloogilised - Vormitavus: valatavus, defromeeritavus, lõiketöödeldavus; - Liitevõime: keevitatavus, liimitavus jm
liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi G tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- a) selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Liblegrafiitmalm e. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja hallmalm keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm- G valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab b)
annaabi.ee 
