eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised Eestis 36 liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 10 mm Meenutavad lehekirpusid, kuid imilont puudub; Lai pea ja haukamissuised; näokilbi ja suiste vahel lisanäokilp. ELUVIIS/KOHT enamasti troopilised; hoonetes, pesades; segatoidulised 12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm tiivutud; keha lapik; silmad tihti puuduvad. ELUVIIS/KOHT nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest; vastsed sarnanevad valmikuga. 13. O. Anoplura – täilised Eestis ~10 liiki MORFOLOOGIA 1 – 6 mm tiivutud; silmad sageli puuduvad; haardjalad karvadest kinnihoidmiseks; söögitoru eesmine osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT
kaheksandal ja üheksandal segmendil (kaheksanda lüli kohal kaetud genitaalplaadiga, üheksanda lüli kohal paariliste tiivakesi meenutavate jätketega. Selts: Väivilised (Mallophaga) Kehapikkus 1-2 mm. Värvuselt kollakasvalged, harva värvitud või tumedad. Pea trapetsi kujuline, kehaga võrreldes suur. Silmad tugevasti redutseerunud (võimelised eristama vaid valgust ja pimedust). Tundlad lühikesed; 3-5 lüli; paiknevad silmade ees. Suised haukamis-mälumistüüpi; paiknevad pea alaküljel. Ülalõuad ebasümmeetrilised. Rindmik omapärane: 1. lüli teistest
tülikateks kaaslasteks, kuna närivad raamatuid ja rikuvad toiduvarusid (kannavad neile hallitusseente eoseid). Raamatutäi Liposcelis divinatorius elab valdavalt raamatute vahel (toitub köite liimist) ning võib tekitada kellatiksumisele sarnast heli "surmakell". Teine tavalisem liik on tolmutäi Trogium pulsatorium. Liikide arv: 1000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Phthiraptera Alamselts: Väivilised Mallophaga Väivid on väikesed (0,5-11,0 mm), saleda keha ja suure ning laia peaga putukad. Suised haukamistüüpi. Väivid on lindude ja imetajate ektoparasiidid, kes toituvad naha epidermisest, karvadest ja sulgedest, vähem verest. Enamasti liigispetsiifilised ja levinud koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes) bovis veistel, B
annaabi.ee 
