Vene kinematograafiainstituudi (VGIK) või teatrikooli (GITIS) läbisid eesti filmirezissöörid Arvo Iho (1951), Kalju Kiisk (1926), Grigori Kromanov (19281984), Valentin Kuik (1945), Leida Laius (19231996) jpt. Eesti lauljad olid Venemaal, eriti nõukogude perioodil, väga populaarsed: vene rahva vaieldamatuks lemmikuks oli Georg Ots (19201975), tuntud olid ka noorema põlvkonna esindajad -- ansambel 'Laine', Jaak Joala (1950), Anne Veski (1959). Teati Eesti maletajat Paul Kerest (19161975), näitleja Jüri Järvetit (19191995), vaimustusega loeti Jaan Krossi ajaloolist romaani 'Keisri hull' ja Mati Undi jutustustust 'Hüvasti, kollane kass!', Juhan Smuuli 'Jääraamatut' (mis sai Lenini preemia) ning Eno Raua lasteraamatuid 'Sipsik' ja 'Naksitrallid'. Vaadati kõiki Urmas Oti teleintervjuusid vene kuulsustega, imestades julgete, vene vaatajale harjumatute küsimuste üle. Vene kogukond Eestis
mõiste "B" mahuga (vt. joonis 4). Keeleteaduses nimetatakse ühesõnalisis samaseid mõisteid sünonüümideks ehk paralleelsõnadeks. 2. Ristuvad on mõisted, millel on vähemalt üks ühine tunnus A ja mille mahulises võrdlemises ilmneb osaline kokkulangevus. Näiteks, kui mõiste "A" tähistab "üliõpilast" ja mõiste "B" - "maletajat", siis Euleri ringidest nähtub, et osa üliõpilasi mängib malet ja vastupidi, osa maletajaid on B üliõpilased (vt. joonis 5). Ristuvad mõisted iseloomustavad osaliste otsustuslausete konstruktsiooni. Joonis 5. 3. Alluvad on mõisted, milliste suhetes on klassi- (sugutunnuse) ja liigitunnuse vahekord. Näiteks, kui
loosiga tuli esimeses voorus kohtuda turniiri tulevase võitja ja mitteametliku maailmameistri Adolf Andersseniga. Kieseritzky kaotas ja langes turniirilt välja. Järkjärguline huvi tõus viis 19. sajandi teisel poolel esimeste organiseeritud, kuid mitte veel ametlike malekoondiste asutamiseni. 1866 loodi Tallinna maleühing. Selle liikmeskonda kuulus järgnenud paarikümne aasta jooksul pidevalt 1525 maletajat. Tartu maletajad koondusid ühingusse 1876. Esimene malenurk hakkas 1881 ilmuma ajalehes Revalsche Beobachter. Esimesest eestikeelsest maleõpetusest esimese Eesti maleühinguni (18831914) Esimene eestikeelne maleõpetus avaldati ajalehe Olevik viies malenurgas 14. novembrist kuni 12. detsembrini 1883. Selle autor on Ado Grenzstein. Ajaloolise väärtuse annab sellele tööle eestikeelne maleterminoloogia. Hulk Grenzsteini loodud
annaabi.ee 
