Pärast arreteerimist ja hukamist hakkas nõukogude ja ülemailmne üldsus pdama Beriat saatana sigitiseks, kes on vastutav peaaegu kõigi meie maal 30-50-ndail aastail toimepandud kuritegude eest. Ning koguni väiksed lapsed laulsid rõõmsat lööklaulu: ''Beria,Beria, usalduse kaotas ta, ning meie Malenkov nadis talle jalaga.'' Kuid juba üsn pea kulus see lauluke keelatute hulka, pärast seda, kui Nikita Hrustsov andis jalaga Georgi Malenkovile. Kuid suhtumine Beriasse jäi endiseks. Kõige tüüpilisemad iseloomustused olid''inimsööja'', ''Inglise spioon'', ''avantürist'', ''mõrtsukas''.LK10 Veel peeti ja peetakse praegugi Beriat kõihi aegade ja rahvaste suurimaks liiderdajaks.LK11 Vaevalt on õige pidada Lavrenti Pavlovitsi kuradiks, õigem oleks öelda, et Beria , nagu ka tema kolleegid Poliitbüroos, oli väike kuradike suure saatana , Stalinu juures.LK12 VEEL MITTE POLIITIK. 29.(vana kalendri järgi 17.) märtsil 1899
Lõpliku otsuse formuleerimiseks saadetud kaebused vabad isiklikust solvumi moodustati uus komisjon, mille juhiks nimetati sest ja soovist kätte maksta. Hoolimata sellest tollane ÜK(b)P KK sekretär Panteleimon pandi just 1949. aasta veebruaris algus Eesti Ponomarenko. Karotamm ise saatis pika kirja süüasjale. Selle aja jooksul arutati Eesti NSV Malenkovile, hiljem ka Stalinile, kus tunnistas juhtkonnaga seotud küsimusi ÜK(b)P Kesk end osaliselt süüdi. Ta möönis oma vigu komitee orgbüroos, sekretariaadis ja Poliit kaadripoliitikas, kuid ei võtnud omaks büroos vähemalt 15 korral. Kompromiteeriva süüdistust kulakute soosimises. Küllap lootis materjali kogumine vältas kogu 1949
Ka tema pos-l on tõusud ja langused. Oli eelkõige parteifunktsionär. Hruštšov oli seotud parteitööga Ukrainas, vahetult sõja eel on Moskva parteijuht, Stalini poolt sõjajärgsel perioodil võimuladvikusse tõstetakse. Tema roll esialgu suhteliselt tagasihoidlik, teda väga tugevaks administraatoriks ei peetud, aga kuulus Stalini lähikonda ja seal oli tal kindel funktsioon- lõbusa tooni vajadusel pidi tantsima ja lõbustama seltskonda. Hruštšovi alahinnati, saab Beriale ja Malenkovile saatuslikuks. Tuumiku puhul Stalin väga järgis, et nad tervikuna liiga tugevaks ei muutuks, ise oli initsiaatoriks sellele, et nad omavahel konkureeriksid ja rivaalitseksid. Võimuvõitlus on ka seotud ennekõike tuumikuga. Reserv oli B.Aristov, L.Brežnev, M.Pervuhhin, M.Saburov, D.Ustinov, N.Kossõgin. Vastukaaluks vanale kaardiväele ja tasalülitamaks tuumiku mõjukust oli reserv. Nemad olid mingil moel Stalinile silma jäänud sõja ajal või vahetult sõjajärgsel perioodil
võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus Eesti NSV "süüasi" kui näidispuhastus Beria "uus rahvuspoliitika" ja Eesti NSV Stalini surmajärgselt NSV Liidus tekkis situatsioon, kus Stalin oli parteijuhina surnud, siis tema lahkumise järel pandi paika uus täitevvõimu struktuur, kuid parteijuhi koht jäi esialgu vabaks. Stalini surma järgselt reaalne võimuteostamise keskus oligi täitevvõim. Sellest täitevvõimu liinis hakkas lisaks Malenkovile etendama Lavrente Beria, kellest sai valitsusjuhi esimene asetäitja ja siseminister. Uue valitsuse ametisse nimetamisega oli toimunu ka üsna põhjalik valitsuse struktuuri reorganiseerimine. Siseasjade ja julgeolekuministeerium sulandati ühtseks võimsaks ministeeriumiks ja selle juhiks sai Beria. Uus juhtkond hakkas rääkima, et nad on kollektiivne juht - selge viide sellele, et Stalini aegane valitsemine ei olnud päris õige