Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia
*Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2 Riigikeel: pärsia keel Rahvuspüha: 11. veebruar (1979. aasta revolutsiooni päev) Linnaelanikke: 59% Keskmine eluiga: 65 aastat Imikute suremus: 35% Kirjaoskamatus: 27,8% Tööpuudus: 9,1% Rahvastiku kogutoodang: 1 650$ elaniku kohta *Maldiivid* Maldiivi vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Male Pindala: 298 km2 Rahvaarv: 300 000 Rahvastiku tihedus: 1000 inimest/km2 Riigikeel: divehi keel Rahvuspüha: 26. juuli (iseseisvuspäev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 64 aastat Imikute suremus: 74% Kirjaoskamatus: 6,8% Rahvastiku kogutoodang: 1 130 $ elaniku kohta
Territooriumi (Overseas Territories). Krooni Sõltuvmaad koosnevad Inglise kanali saartest Jersey ja Guernsey ja Iiri meres asuvast saarest Man. Neliteist Ülemere Territooriumi on Anguilla, Bermuda, Briti Antarktika ala, Briti India Ookeani ala, Briti Neitsisaared, Kaimani saared, Turks ja Caicos, Montserrat, Pitcairn, Gibraltar, Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Georgia saared, Tristan da Cunha saared, Saint Helena, Ascension, Falklandi(Maldiivi) saared, Akrotiri ja Dhehelia sõjaväebaasid. Joonis1. Suurbritannia kaart. Allikas: Countrywatch Riigi pindala on 243,610 km. Rahvaarv on 62 698 392 (juuli 2011 seisuga). Pealinnaks on London, mille elanike arv on umbes 8 615 000 (2009.aasta seisuga). Riigikeeleks on inglise keel, kuid regionaalsete keeltena on tunnustatud soti inglise keel, Soti gaeli keel, iiri keel, uelsi keel. Suurbritannias on rahaühikuna kasutusel Suurbritannia nael (Great British Pound GBP)
Ta soovis jätkata sama välispoliitilist kurssi, mis Nehru. Ta pühendas palju tähelepanu suhete tihendamisele USA-ga. Ja NSV Liiduga. Hiinaga jätkati 1981. aastal alanud läbirääkimisi piiriküsimustes, kuid lahendust ei saavutatud. Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud presidendi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga, luues India Rahusäilitamise Jõud, mille ülesandeks oli abistada valitsuse võitlust tamiili separatistide vastu. Pamulaparti Venkata Narasimha Rao valitsemisaastad (1991-1996). Peale R. Gandhi surma valiti partei uueks liidriks P. V. N. Rao, kellel oli rohkesti kogemusi nii regionaalpoliitikas kui ka keskvalitsuse töös. P. V. N
alanud läbirääkimisi piiriküsimustes, kuid lahendust ei saavutatud. Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. Ajuti (1987 algul ja 1990 kevadel) kasvasid pinged mõlema naaberriigi vahel ohtliku piirini (vägede koondamiseni 16 ohutsooni). Sõda õnnestus siiski vältida. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud president Maumoon Abdul Gayoomi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga. Püüdes abistada sealset singali valitsust võitluses tamili separatistide vastu, rajas R. Gandhi India Rahusäilitamise Jõud (Indian Peace Keeping Force), kuhu kuulus 125 000 meest. Vastavalt India ja Sri Lanka valitsuste vahelistele kokkulepetele 1987. aastal saatis R. Gandhi oma rahujõud Sri Lanka põhjaossa veel samal aastal
Leiboristid on peale II maailmasõda võimul olnud ajavahemikel: 1945-1951 1964-1970 1974-1979 Kokku 17 aastat. Konservatiivid aga 32 aastat. 4.4.3 VÄLISPOLIITIKA Thatcher rakendas karmi poliitika NLiga, mis oli tingitud Afganistaani sõjast. Briti valitsus luba paigutada oma territooriumile uued USA kesktegevusraadiusega tuumaraketid. Mõneks ajaks kehtestati majandus embargo NLi suhtes. 1982 - Suurbritannia ja Argentiina vahel puhkes lühiajaline sõjategevus Faulklandi ehk Maldiivi saarte pärast. Sel aastal hõivasid Argentiina väed saared, mis olid juba 1833. aastast Briti valduses. Suurbritannia saatis Atlandi lõunaosasse tugeva laevastiku ning lõi mõne ajaga Argentiina väed Faulklandilt minema. Suurbritannia inimekaotused olid väikesed - 10 meest. 4.5 PRANTSUSMAA IV vabriik 1946-1958. Parlamentaarne vabariik, kuid see ei meeldinud de Gaulile. 1958 algas Alzeerias mäss. 1958 - võeti vastu uus konstitutsioon. Alguse sai Prantsuse V vabariik
annaabi.ee 
