Hõive riigis-millega inimesed tegelevad: 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus 4 1.5 Ajalooline areng Arvatakse, et Madagaskar oli üks viimaseid maa-alasid, mis asustati inimeste poolt umbes 500 – 200 aastat eKr. Esimesed asustatud maa-alad olid rannaäärsed vihmametsad, kus hariti maad. Esimesed loomad, kellega inimesed maad jagasid olid leemurid ja Malagasy jõehobu, kes tänaseks on väljasurnud küttimise ja eluala laienemisega. Alates 600.a AD hakkasid inimesed liikuma ka sisemaale ja puhastasid metsasid, et rajada terrass riisipõlde mägisemale alale. Kui saarele saabusid Bantud Ida – Aafrikast (umbes 1000.a) hakati tegelema ka karjakasvatusega. Kuni 16. ja varajase 17. sajandini elasid saarel ka Austroneeslased, kes hävitati Merina kuningate - Andriamanelo, Ralambi ja Andrianjaka poolt.
Creole, 'Kreyol' or 'Kweyol' also refers to languages in the Caribbean that are derived from a mixture of African and European languages, dialects and grammar. In parts of the Southern Caribbean the term "Creolean" is used to refer to a French-speaking person of Caucasian ethnicity. Especially if they are from the smaller islands belonging to Saint Vincent. Indian Ocean In Mauritius, in the Indian ocean, the term denotes anyone with African/Malagasy and French origin, but is also a language derived from French. In the Seychelles, the term includes all ethnic groups, regardless of background. In Réunion, creole is a more inclusive term that denotes all those born on the island. However, those of African/Malagasy and French origin are the ones usually classified as being ethnically Creole. 10 Languages
"Verejanuline", kirglikult ei salinud kõike vahaza (valge), ta tagakiusas misjonääre ja nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades selleks julmi ja leidlike meetodeid. Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari. Prantslased jõudsid Antananarivosse (nüüdsesse pealinna) 1895 ja muutsid 1895-ndal aastal saare ametlikus kolooniaks. Prantslased surusid küll alla kohalikku keelt Malagasy- t, aga samas ehitasid saarele teedevõrgustiku ja laiendasid haridust ja kaotasid orjuse. Pahameel Prantsuse kolooni vastu kasvas kõigil ühiskonna tasanditel ning selle vastu oli 1920 aastaks moodustunud rahvuslik liikumine. Streikide ja meeleavalduste tippuks oli 1947 aastal toimunud mäss, mille Prantslased maha surusid peale 80 000 inimese tapmist mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse). Rahvuslus ja sõltumatus (pilt)
annaabi.ee 
