Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maksvusega" - 3 õppematerjali

RYLE Abstraktsioonid
6
doc

RYLE Abstraktsioonid

iseendaga; nüüd tuleb pärastlõunane distsipliin ja meetod panna peale [superimpose] meie hommikustele harjumustele. Ükskõik kui veenvalt võib inimene hommikul vaielda ühel või teisel konkreetsel teemal, peab ta siiski võib-olla õppima sootuks uut liiki õppetükke, nimelt kuidas õhtupoolikul hinnata nende argumenti-[1841]de maksvust ja kuidas võrrelda ja vastastikku siduda neid näiliselt vastupidiste või samalaadsete argumentide maksvusega. Siit järeldub esiteks, et mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja või Võimalikkuse või Vabatahtlikkuse oma, ei saa kunagi olla selle mõiste uurimine üksinda, vaid ainult selle uurimine vis-à-vis paljude naabermõistetega ja siis vis-à-vis ka nende arvutute naabritega. Isegi kartograaf ei saa valmistada kaarti üksikust veeribast või kivirahnust. Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste

Filosoofia → Filosoofia
14 allalaadimist
Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

b) pärismaalased võtku vastu ristiusulised preestrid ja ristimine (sacerdotes suscipere, baptizari - s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4). Kõige pealt vaatleme seepärast, kuidas oli järgneval ajal tegelikult lugu ristiusuliste valitsuskorra tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased, niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda.

Õigus → Õigus
39 allalaadimist
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

100 orkestritriot, kammermuusikat. C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin, Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat. Lk. 14 2. Klassitsism üldiselt :zanrid (sonaat, kvartett, kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid (sonaadivorm, rondo); stiili üldiseloomustus.

Muusika → Muusika
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun