veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Liidu esindajad rahulepingule alla. Tagajärg: Sõlmitud rahulepinguga Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad." Ka Eesti-Venemaa riigipiiri küsimustes tuli vene pool meie nõudmistele vastu. Tartu rahulepingu tähtsaim punkt on pühalik kinnitus, et Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel "ilmtingimata" Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles Venemaa lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutas Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda
Ja iga rahvas hingas Jumala varju all ja kiitis teda, kes on kiidetud igavesti." Lugedes seda kohta ja sarnaseid lauseid võiks arvata, et ristiusk ja ristiusuliste valitsus on kindlasti maksma pandud vähemalt nende eestlaste seas, kellest siin ligemalt juttu on, ja lõplikult kõigi eestlaste seas pärast XXX peatükis kirjeldatud Saaremaa allaheitmist 1227. a. Enamasti nii kujutataksegi omale asja käiku. See ei ole aga mitte päris õige. Ristiusu maksvuse kindlust ja osalt ka ristiusuliste valitsuse maksvust ning püsivust tuleb järgnevate aastakümnete, õigemini järgneva aastasaja kohta tublisti piirata ja ajuti isegi eitada. Rahu, millest Läti Hindrek ülistavalt rääkis, ei olnud sugugi püsiv, ristiusuliste valitsus sugugi veel kindel. Missugune sakslaste valitsus näit. Saaremaa suhtes ka pärast suurt 1227. a. sõjakäiku oli, näeme sellest, et lüübeklased saarlastele kirjutasid, abi paludes taanlaste vastu. Piiskopp Albert,
veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Liidu esindajad rahulepingule alla.Sõlmitud rahulepinguga Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad." Ka Eesti-Venemaa riigipiiri küsimustes tuli vene pool meie nõudmistele vastu.Tegelikult aga ei ole vene pool, peale 15 miljoni kuldrubla maksmise Eesti riigile ja eestlaste opteerimise kodumaale, teistest rahulepinguga antud kohustustest kinni pidanud. Võib täie õigusega väita, et juba rahulepingut sõlmides lootis Nõukogude Liit Eesti anastamisele tulevikus ning pidas Tartu rahulepingut oma esimeseks võiduks, mis aitab tal teed tasandada selle kavatsuse elluviimisel.
· Seadus talumaade korraldamise kohta Petseri maakonnas ja Viru maakonna Naroova taguses osas. RT 1921, 88/89, 172. Kinnitatud Riigikogu poolt 15. novembril 1921. RT 1921, 103, 229. Riigikogu poolt 1. novembril 1921 a. vastuvõetud Seadus Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) ärakaotamise kohta. RT 1921, 101, 192. § 1. Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) kaotab oma maksvuse. Algkirjale allakirjutanud Riigikogu abiesimees K. Virma. Abisekretäär W. Pezold.
Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest Selle piiri määratlemine kujunebki Kanti ülesandeks. On ratsionalism ja on empirism. Kellel on õigus? Selleks, et selle üle otsustada - ütleb Kant - pean ma kõigepealt midagi tegema, mida enne mind pole veel keegi teinud: Ma pean kogu inimliku mõtteaparatuuri struktuuri läbiuurima. Alles siis kui on selge, milline on selle aparaadi tööviis, meie tunnetuse allikad, selle piirid ja maksvuse ala võin ma otsustada, kas metafüüsika on võimalik ja kuidas ta välja peaks nägema. Võimalik, et kummalgi - ratsionalistidel ja empiristidel - pole õigus. Või on õigus mõlemail, kuid piiratud mõttes. Järgmised 15 aastat pühendab Kant end sellele ülesandele. Esimene teos, mis sellele küsimusele valgust püüdis heita oli 1770 aastal ilmunud "Meelelise ja möttelise maailma vormidest ja printsiipidest". Kuid
annaabi.ee 
