kiiresti ja 2010. aastal oli riigi majanduse puudujääk juba 5,4% SKPst Majanduskriisi aegu oli riik sunnitud laenamist suurendama ning võlg, mis 2011. aastal oli 45%, arvatakse lähiaastail kasvavat uuesti 5060%ni SKPst. MAKSUPOLIITIKA Soome maksutase on OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) riikide hulgas esirinnas. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. MAKSUMÄÄRAD SOOMES 2015 Käibemaks: üldjuhul 24% ehituses pöördmaksustamine Ettevõtte tulumaks: 20% ; 2014. aastast muudatused dividenditulu maksustamisel Kapitalitulu: 30%; 30000€ ületavalt osalt 33%
Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. MAKSUTASE 7 Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal 45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse programmis. Mitmed rahvusvahelised
Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. 3.5.Maksutase Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal 45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse programmis
aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. Maksutase Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal 45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse programmis
vastupidi Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma ligi 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Keerulise väljakutse on Soomele esitanud EL laienemine, kus töökohtade säilitamise nimel tuleb võistelda Eesti (ja ka teiste uute EL liikmete) madala maksutasemega. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude. Paraku on riik majanduskriisi tõttu endisest suuremas rahapuuduses ja selle leevendamiseks tuleks osade maksude alandamisel teisi ka tõsta. 10. KAUBANDUS Eesti impordimaht oli aasta 2012 seisuga 1142,1 miljonit eurot. Eksportkaupade valmistamiseks vajaliku tooraine ja pooltoodete sisseveo suurenemine ning
annaabi.ee 
