maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest
milline on jaotamise ulatus, milline oleks alternatiivne olukord ilma ümberjaotamiseta. Intsidentsi erienvad vormid on sissetuleku ehk maksuintsidents, väljamineku ehk kuluintsidents ja mõlemat hõlmav eelarve intsidents. Maksuintsidentsi puhul, millele järgnevalt keskendume, on põhiliseks probleemiks maksukoormuse jaotumine erinevate majandusagentide vahel. Sealjuures on oluliseks küsimuseks ka maksukoormuse ülekandmise võimalused maksu kehtestamisel. Eespool defineerisime maksusubjekti ja maksukandja. Maksukoormuse ülekandmine maksusubjektilt mõnele teisele majandusagendile on üks maksuintsidentsi vorme. Kauba väärtusahela seisukohalt võib see toimuda nii maksukoormuse edasi- kui tagasilükkena. Maksukoormuse edasilükke puhul nihutatakse maksukoormust mööda kauba väärtusahelat edasi. Näiteks tõstab kaupmees maksu kehtestamisel kauba hinda ja veeretab sellega maksukoormuse kas osaliselt või täielikult tarbijatele.
teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka selliseid makse kus maksame ette näiteks raskeveokimaks (üks osa on ettemaks ja teine järelmaks). Erinevatest maksuseadustest lähtudes võib maksusubjekt olla erinev näiteks: maksukorraldusseadusest lähtudes ei ole maksuhaldur maksukohuslane. Tema kontrollib õigsust. Kuid tulumaksuseadusest lähtudes on maksuhaldur kohustatud subjekt. Maksusubjekti üldmõiste on maksukohuslane (ehk maksusubjekte nimetatakse ka maksukohuslasteks). Maksukohustuslase mõiste alla ehk koosseisu kuuluvad Eesti maksuseaduste alusel neli kohustatud isikute kategooriat: a. Maksumaksja võib esineda kahes eraldi subjektis/isikus teokoosseisu saabumisel peab maksu maksma (kui seadusest tuleneb kohustus). · Maksumaksja on isik, kes vastavalt maksuseaduses ettenähtud teokoosseisu
annaabi.ee 
