maksuhalduris on võimalused selliste tehingute maksustamiseks. 3.2 Kogumispensioni sissemaksete mahaarvamine tulust Kogumispensioni on nüüd võimalik teha ka tööandjale senisest soodsamalt tulumaksuvabalt. Pensionifondi sissemakseid saab nüüd tööandja teha tulumaksuvabalt pole enam erisoodustus, võrdsustatakse palga maksmisega. See kord kehtib ainult III samba sissemaksete suhtes. Tööandja saab sissemakseid tulumaksuvabalt teha kuni 15% tulumaksuga maksustavatest väljamaksetest töötajale. (kuni 6000 piires) 3.3 Muudatused metsamaterjali müügitehingutes Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise osas kehtestatakse maksuarvestusele erikord. Erikorra kohaselt võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi
kandma täiendavaid tarbimiskulusid; ning võõrtoodeteks - tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. 63. Tulumaks Tulumaks on otsene maks, mida võetakse üksikisiku või majandusüksuse tulult (nt palgalt, preemialt, intressilt, dividendilt, kasumilt, üürilt, rendilt). Tulumaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve põhilisi tuluallikaid. *Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu maksustamisel proportsionaalselt maksumäära, mis moodustab 20 protsent maksustavatest tuludest. Sellisel juhul maksame sõltumata oma sissetuleku suurusest kogu aeg ühesuguse protsendi tulumaksu. *Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. 64. Turg Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed
sajandil sisaldas see mõiste kolme lahutamatut osa: • Külakogukond ehk küla inimesed. • Külakogukonna kasutuses olev territoorium ehk külasaras. • Majad moodustavad asula • Paikne küla asutus kujunes välja 19.sajandil. • Muutused 13.sajandil kui omandi suhted muutusid jaotus püllumajanduslik maa mõisa, küla ja talu maaks. • 19.sajandi I poolel olid talukülad, mis koosnesid maksustavatest taludest. • Majatalude hulk suurenes 18.sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema. • Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad. • Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel. • 19.sajandi lõpul aga nende arv vähenes, sest inimesed hakkasid linnadesse liikuma.