tasuma --"-- on isik, kes tegelikult maksu maksab. Makse peetakse kinni dividenditulumaksult. Maksude liigitus 1. Objekti järgi ligitatakse makse : · subjektiivseteks, selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid) · objektiivsed e. reaalmaksud on seotud mingi konkreetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltuobjekti omaniku isiklikest omadustest. (maamaks) 2.Maksustamiskorra või koormuse avaldumise alusel: · otsesed maksud- maksud , kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik nibg maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks) · kaudsed maksud - need kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. (käibemaks, aktsiis) 3
mingi osa seadusest rakendatagse tagasiulatuvalt või rakendatakse edasiulatuvat. Maksude liigitamine Objekti järgi liigitamine. 1. Subjektiivseteks – selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus. (nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks) 2. Objektiivsed ehk reaalmaksud – on seotud mingi konkreeetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltu objekti omaniku isiklikest omadustest. (nt maamaks) Maksustamiskorra või koormuse avaldamise alusel liigitatakse maksud otsesteks maksudeks. 1. Otsesed maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik täitja või kandja on sama isik. Maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (nt tulumaks) 2. Kaudsed on need, kus seaduses tulenev maksu maksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksu maksja vara ei vähene.
Eesti NSV-le jäetud käibemaksu osa moodustas kuni poole vabariigis laekunud käibemaksu summast. Reas liiduvabariikides ei tasakaalustanud eelarvet ka käibemaksu täielik jätmine vabariigile. Neile liiduvabariikidele anti NSV Liidu Ülemnõukogu poolt eelarve tasakaalustamiseks liidu eelarvest dotatsiooni (tagastamatut abi). Oma olemuselt oli tollane käibemaks osa ettevõttes loodud puhastulust, mis kauba hinna kaudu laekus riigieelarvesse. Selle maksu määrad ja maksustamiskorra määras NSV Liidu Ministrite Nõukogu või tema volitusel NSV Liidu Rahandusministeerium. Pangandussüsteemi iseärasuseks oli see, et kõik majandusorganisatsioonide jooksvad ülekanded ning maksete tasumised toimusid ainult NSV Liidu Riigipanga süsteemi asutuste poolt. Elanikkonna operatsioonidega (hoiustamine, maksete ülekanded jm.) tegelesid peamiselt hoiupanga asutused. NSV Liidu Riigipanga poolt teostatud pangaoperatsioonide
annaabi.ee 
