Kliendid oma erinevate vajadustega, mugavuste otsimisega, nõudmiste ja valikutega, pidevalt hinna võrdlemisega ja selle alusel otsustamisega mõjutavad organisatsiooni tegevust. Pikkaajaline suhe kliendiga on üks võimaluseks püsiva konkurentsieelise saavutamiseks. Mida rohkem on kliente, seda rohkem organisatsioon saab kasumit.Tuleb vaadata pidevalt ette, mõelda tulevikule, olla lähemal klientidele, et nõudmiste muutustele kiiresti reageerida. Üldise majanduslangusega suurenes maksuraskustesse sattunud kliendide osakaal, mille tagajärjel ei saa Swedbank oodatava tulemust tulud kahanevad. Swedbank mõjutab ka kliente pakutakse E- ja mobiilseid teenuseid, mis muutuvad kasutamisel järjest mugavamaks ja turvalisemaks. Lisaks sellele pakkub ka investeerimis- ja toetamist võimalusi, heategevusnõustamist. 1.3 Investorid Investorid annavad oma usaldusväärsusega organisatsioonile võimaluse halbadel aegadel ellu jääda ja headel aegadel uuendada ja kasvada
Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mis jagunes 100 sendiks ja sisaldas 0,403226 grammi puhast kulda nagu kuldkroongi. Nüüd oli Eesti rahasüsteem jõudnud Euroopa riikide enamuse hulka, kes kahekümnendate aastate keskpaigas olid viinud oma valuutad kulla alusele. Aastatel 1929-1933 maailma haaranud suur majanduskriis andis tagasilöögi ka Eesti Vabariigi majandusele. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid, sagenes ettevõtete sattumine maksuraskustesse. Kogu majanduselu tardus. 1933. aastal kroon devalveeriti. See kaotas oma väärtusest 35 protsenti, kuid devalveerimine aitas kindlasti kaasa Eesti majanduse kiiremale väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustas Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100-krooniste paberrahadena. Probleemiks kerkis rahade eristamine üksteisest, kui nad on ühesuurused. Sellepärast võeti kasutusele Taani 5http://muuseum.eestipank
Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. 6 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis. Talupojad moodustasid põlduhariva elanike kihi ja lagunesid: a)orjadeks saadi sõjavangistuse teel või võlavangistuses (võla maksmiseks mindi võlausaldaja teenistusse). Kõrgete maksudega koormamise tõttu langes enamus maksuraskustesse. 1428 a. Orjuse reform üle 10 aasta ei tohtinud kedagi orjuses hoida. Orjus vähenes, kuid nad ei tohtinud oma maalapilt lahkuda üksjalad. b) üksjalgsed - väikemaapidajad, kellel oli umbes pool adramaad (täistalumaa oli adramaa suurune). Tegid mõisale tegu ühe päeva nädalas. 15-16 sajandil olid need enamasti orjusest vabastatud talupojad. c) adratalunikud ehk täistalunikud terve talu pidajad 15 saj. sattusid nad juriidiliselt orjadeks
annaabi.ee 
