riigiettevõtteid erastama ja sotsiaalkulutusi vähendama. Lääne-Euroopas sai selline suund alguse Suurbritanniast, kui 1979. aastal valiti peaministriks Margaret Thatcher, kes oli ka esimene Briti naispeaminister. Sellist majanduspoliitikat hakati kutsuma tema järgi thatcherismiks. Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja hoidis häid suhteid USAga. 1982. aastal viis ta Suurbritannia sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast, mis lõppes üsna ruttu. Ta pidas vajalikuks toetada ka pommitamisi Liibüas, mille korraldas USA
See haaras kõiki eurrpa arenenuid tööstusriike, Jaapanit, USAd ja muidki piirkondi. Seda kriisi ,,vürtitas" ka samal ajal alganud energiakriis, mil nafta hind tõusis enneolematult kõrgele. Sellest kriisist välja tulemiseks võeti kasutusele masinad, mis tehastes inimesi asendasid. Kasutusele võeti ka miniprotsessorid. Arenenud riigid hakkasid liikuma infoühiskonna suunas. 1970. aastate lõpul hakkas Inglismaa peaminister Margaret Thatcher arendama uut majanduspoliitikat: maksuprotsendid võrdsustati, kärbiti ametiühingute õiguseid ning igatpidi toetati vaba ettevõtlust. Kuigi selline rahanduspoliitika põhjustas tugevat vastukaja, võitsid konservatiivid Briti parlamendivalimisel 3 korda. Uueks nähtuseks sai tugev integratsioon. 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid paljud arenenud Euroopa riigid. Selle ühenduse alusel kujunes välja tänapäeva Euroopa Liit. Pärast NSVLi lagunemist ühinesid paljud sotsialismileeri kuulunud riigid samuti
saama riigilt igakuist lisaraha. Selle asemel tuleks aidata peresid, kellel on hädasti vaja lastetoetust, kuid mis võiks sel juhul suurem summa olla. Öeldakse, et kõik inimesed peaksid olema riigi ees võrdsed, kuid maksupoliitika puhul on kuldse kesktee leidmine võrdlemisi raske. Leian, et maksupoliitika õige reguleerimine aitab mõjutada majandust ja indiviidi toimetulekut. Maksud tuleks hoida piisavalt madalad, et inimesed saaksid tarbida vastavalt oma vajadusele. Samuti peaksid maksuprotsendid olema kõigile samad, et säiliks sotsiaalne võrdus ja motsivatsioon parema elu nimel.