kulude arvestamise ja kontrolli süsteemide vahel Nende eeldustega seonduvad veel mõned põhimõtted, mida tuleb silmas pidada mudelite kasutamisel või nende kujundamisel. 1. Mudeli täpsustase peab sobima projekteerimise etapiga: mudeli kasutamisel on aluseks olemasolevad andmed projekteerimise käigust. Kasutatav maksumusteave peab olema sama usaldatav kui eeldatakse selle etapi eelarvelt. 2. Mudelis kasutatava maksumusteabe täpsustamise ja pideva kaasajastamise võimalus: turul ja ühiskonnas toimuvate muutuste arvestamine ei tohi olla aeganõudev. 3. Hoone või tema osad peavad olema arusaadavalt seotud projekteerimismudeliga (ruumide korralduse ja kasutamisega), võimalusel ka kulude kujunemisega. Ideaalne mudel peab näitama sidet lähteülesandes toodud tellija soovide ja vajaminevate ressursside maksumusega. Teoreetiliselt on see
1. võib tagada, et pakkumus on lähedane esmaeelarvele või ka seda, et teatud hälve on prognoositud ja lubatav; 2. võib tagada raha teadliku ja majanduslikult põhjendatud kulutamise projektile, tema osadele ja viimistlustele; 3. ei tähenda madalat kulunormidega "odavat tööd", vaid ta võimaldab saada hea tulemuse määratud kulude ulatuses; 4. vajab alati tööde mõõtmist ja ligikaudsete töömahtude hindamist mingil maksumusplaanimise või - kontrolli etapil. 10.2.14. Ehitaja maksumusteabe kasutamine tööde kõigu plaanimisel Ilmneb, et ehitaja on palju paremas olukorras kui iga konsultant-eelarve koostaja/maksumusplaanija kui lähtuda tegelikust maksumusteabest, sest konsultant võib maksumusplaani koostamisel kasutada valesti mõnes projektis tehtud tegelikke kulusid. See seondub kahe põhjusega. 1. Paljudel platsi üldkulusid mõjutavatel teguritel pole mingit seost ehitise konstruktiivlahendiga ja need
aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi 51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni.
annaabi.ee 
