Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid saagadest mainitud inimeste poolt ja saagadest nimetatud ajal. Me ei saa olla kindel et see eistr on just Eesti ala kitsamas mõttes. Eesti viikingid valitsesid Läänemerd, samas osa Eesti alast oli Novgoradi vürsti maksukohustlased?, samas on pakutud, et see lugu on toimunu tänapäeva Lätis või Leedus, sest kasutatavad mõisted pole soome-ugri pärased. Bremeni toomhärra Aadam kroonika 11. sajandist - nimetab Läänemere rannikul elavaid aeste, teine suur läänemere saar oli Aestland. Kolmandaks allikagrupiks on Vana-Vene allikad, kroonikad e leetopissid: nad on kirja pandud oluliselt hiljem kui neis kirja pandud sündmused, teiseks vanimad kroonikate käsikirjad on veel hilisemad alles 13
Kui nad hakkasid nõudma rohkem õigusi ja võimu siis asendati kellegi kuulekamana. Südametunnistuskohtud- Eesmärgiks oli kohtuprotsessi kiirendamine lepitamise kaudu. Mõlemaid pooli üritati lepitada. Pearaharahutused: 1783, Kõige olulisem riiklik koormus. Varem olulisemad riiklikud maksud: ratsateenistusmaks (sõnateenistusmaks), tollivili Eestimaal (Tuli tasuda viljaga), statsioon Liivimaal (Sama, mis tollivili maks). Pearahamaksu pidid maksma meessoost isikud, kes olid maksukohustlased. Vabastatud olid aadli seisus, vaimulik seisus, sõjaväelased, riigiametnikud, õpetlased. Varem linlased ei pidanud otseseid riigimakse maksma. 1782 hingeloendus toimus, et teada saada kui palju on maksukohustlasi. Pearaharahutused- Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile).
Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse (liivlaste keskus umbes 40 kilomeetrit Väina suudmest ülesvoolu). Kroonika lisab, et Meinhard käis misjonitöö jaoks luba küsimas Polotski vürsti juures, sest liivlased olid maksukohustlased. Arvatavasti see luba puudutas ka Üksküla kiriku ja linnuse rajamist Meinhardi eestvõttel (1/5 alast kuulus talle). 1186. aastal pühitseti Meinhard liivlaste piiskopiks (Bremeni peapiiskopi poolt). Paavstid andsid oma heakskiidu läänemeremaadest pärit ristisõjataotlustele, ainuüksi preester Theoderich käis kuurias vähemalt kuus korda. Paavst Innocentius III soovis pigem koondada ristisõdijat Jeruusalemma vallutamiseks. Enne kerjusordude
annaabi.ee 
