, Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes, pelgupaikades metsades ja soosaartel. Nende harvadel puhkudel, kui vastased mõnd linnust piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Vene kroonikais nimetatakse sääraseid väljapressimisi maksukogumiseks. 12.sajandil püüdsid venelased rohkete sõjaretkedega Eestit tagajärjetult alistada ning mõnikord neil õnnestus vallutada mõni tähtsaim linnus(näiteks 1191-1192 Tartu ja Otepää), kuid garnisone neisse ei jäetud, vaenuvägi lahkus ja eestlased ehitasid põletatud linnused taas üles. Eestlaste relvastus ja sõdimisviisid olid kohandatud kiireteks sõjakäikudeks. Liiguti ratsa, võideldi peamiselt jala. Retki tehti tavaliselt talvel, mil sügisesed põllutööd läbi.
talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks
mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. · Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks Kohalikud maksud Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. · Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid · Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Äriühingu maksustamine Ettevõtluse tulud · - ettevõtluse kulud · - ettevõtlusega mitteseotud kulud koos maksudega · - muud lubatud mahaarvamised · = ettevõtluse tulem (kasum) · Kasumit tema tekkimise hetkel ei maksustata Ettevõtlusega mitteseotud kulud TMS § 34
kuningale. Viikingiaeg - ühiskond Keskne kuningas asutas ja hoidis korras kaubakohti, kaitses kaupmehi ja rannikut ning sõlmis kasulikke kokkuleppeid, mida maakonnajuht ei suutnud. Kuningas pidi isa- või ema poolt pärinema kuningasoost, samas naisvalitsejaid ei olnud. Pealike ja kuningate või tugines isiklikule maale, varale ja autoriteedile. Viikingiaeg - ühiskond Piirkondade kontrollimiseks ja maksukogumiseks olid riigi eri osades ametimehed. Tuntud oli jarli amet oluline, tähtis isik kuningriigis. Kuningas juhtis riiki, sõjaväge ning viis läbi olulisi usutseremooniaid. Lisaks sõlmis kokkuleppeid välisriikidega. Viikingiaeg - ühiskond Kõige olulisemad otsused võttis vastu vabade meeste koosolek ting. Tingi tähtsus ja roll sõltus kuningast. Viikingiaeg - transport Riik vajas eksisteerimiseks sidusust, mida saadi läbi transpordi. Maismaateed Taliteed
annaabi.ee 
