· Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa · Rohumaa · Erastatud maa 12. Isikumaksu maksid · Kõik valla valla või linnaelanikud · 18-65 aastased valla või linnaelanikud · Kõik töötavad valla või linnaelanikud 13. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada .............tööpäeva jooksul , arvatest maksuvõla tasumisest. 14. Maamaks laekub kohaliku · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 15. Kohalikud maksud on: 16
imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15%
maksustamisel ei lubata maha arvata +/- eripiirangutega mahaarvamised (kingitused, annetused, vastuvõtukulud) - muud mahaarvamised = maksustatav tulu, tulumaks = maksustatav tulu * (tulumaksumäär/100), - mahaarvamised tulumaksust (avanss, dividendidelt kinnipeetud jm), = tasumisele kuuluv tulumaks TULU MAKSUSTAMINE: Tulu liigist lähtuvalt: töövõtutulud, ettevõtlustulud, kapitalitulud. Nominaalne ja reaalne. FI, juriidiline isik, muu kohustuslane. Maksubaasist lähtuv: totaalne TM, laia tuli maksubaas, arvestusliku tulu maksubaas, kitsa tulu maksubaas. TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit ,,maksustatav tulu") mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav. KAPITALIMAKS: Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt:
kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu funktsioonid: 1) ’koormamisfunktsioon’ – rahalise tulu saamine 2) Kujundamisfunktsioon – majanduspoliitiline funktsioon (käitumise muutmine), sotsiaalpoliitiline funktsioon (ümberjaotamine) 1 maks võib täita ka erinevaid eesmärke. Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses. Keskmine maksumäär (ATR) – kokku makstud maksud / tulu
annaabi.ee 
