Millised on nende konfiguratsioonide eelised ja puudused? Masinbürokraatia eesmärgiks on strandardiseerimine, Parimaks näiteks McDonalds lihtsad reeglid ja vähene väljaõpe. Spetsialiseerime inimesed hästi kitsalt, peaspetsialist, noorem jne. See eeldab väga head kokkujoonistamist. Kui tekib probleem siis lahendatakse strateegilises tipus. Töö maksimaalne lihtsustamine. Enamus maksuametid töötavad masinbürokraatia. Masinbürokraatia eeldab, et võetakse inimesed tänavalt põhimõte, ei hoia oma töötajaid. Lihtne ja vähe kvalifitseeritud tööjõud. Masinbürokraatia kõige suurem probleem on rutiinsus ja rutiinsus tekitab vigu. Professionaalne bürokraatia -- Töötavas tuumikus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad. Profesionaaliks saamiseks eeldab väga pikalt õppimist. Organisatsiooni
mõistetavad. Maksuda administreerimine ei tohi olla kallis. Mida keerulisemad süsteemid/maksusüsteemid, seda kallim on administreerida (töötajate koolitus jne), seega peaks olema lihtne, et oleks odavam. NÄITED: · Positiivne on E-maksusüteem deklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete esitamine, digiallkirjad, ID kaart jne elektroonselt. Aitab hoida ressursse kokku (paberi jne kulu). - Positiivne on ka see, et ühendati Tolli- ja Maksuametid üks maksuhaldur tähendab ressursisäästlikkust tööjõukulu vähenes, bürooruume ja rendihooneid müüdi maha, et kulusid kokku hoida jne. Antud ametid töötavad koos palju efektiivsemalt nt koostööl on tabatud erinevaid kuritegelikke jõuke (narkootikumid, salasigaretid) - Negatiivne pool on see, et pidevalt muudetakse maksuseadusi ümber ja see muudab keeruliseks ja kulukaks muudatuste tegemised
ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused. Nii kuuluvad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koosseisu koolituspoliitika osakond, kunstide ja kultuuripoliitika osakond, teaduse ja kõrghariduse osakond. Viimase allüksusteks on teaduse talitus ja kõrghariduse talitus.
ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused. Nii kuuluvad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koosseisu koolituspoliitika osakond, kunstide ja kultuuripoliitika osakond, teaduse ja kõrghariduse osakond. Viimase allüksusteks on teaduse talitus ja kõrghariduse talitus.