d) Idapiir: põhjas elavaid soomlasi ristiti kahelt poolt Lääne- ja Kesk -Soome ristiti katoliku usku ja liideti Rootsiga idapoolsematele hõimudele tõid venelased õigeusu ja nad sattusid Novgorodi võimu alla tänapäeval tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristirüütlite vastu e) Balti ristisõda oli osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist. Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu
Ajalugu Vene kroonikate andmeil korraldasid novgorodlased juba 12. sajandil sõjakäike Jugrasse. Rüüsteretked jätkusid ka järgnevatel sajanditel. 1265. aastast on teateid, et jugralased kuulusid Novgorodi maksuvõtupiirkonda. Mansidel olid sel ajal väikesed vürstkonnad eesotsas vürstidega, kelle juhtimisel osutati vastupanu nii läänest tulevatele venelastele kui ka lõunast pealesuruvaile tatarlastele, kes nad hiljem ka oma maksualusteks muutsid. On teateid, et Novgorodi vägi tungis 1364. aastal kuni Obi jõeni. Mansid tegid ka vasturünnakuid. 1455. aastal oli manside sõjakäik Vene võimu all olevasse Komisse, kus nad tapsid Permi piiskopi Gerassimi. 15. sajandi teisel poolel sagenesid venelaste sõjakäigud. Komi abivägede toetusel rüüstasid nad mansi maid 1465. ja 1467. aastal, mil mansi ülikud Kalpik ja Tetsik vangi võeti. Surve all tunnustasid nad Vene ülemvõimu ja saadeti Moskva käsualuseina omaenda rahvalt
Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad
annaabi.ee 
