Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''- Pikaajal. Võlakirja klassifitseerimine lühiajaliseks 31. dets 17 võlakirjavõlg 31. dets 17 võlakirja preemia 31. dets 18 Tekkep
Paljud jäid töötuks. Maksud Maksude kehtestamisel lähtutakse: maksustatava hüve tarbimisest, maksumaksja maksevõimest. Osades riikides on maksustatud luksuskaubad, kinnisvara. Maksustamata on haridus, heategevus. Maksude ülesanded on: anda raha riigile tema ülesannete täitmiseks, suurendab võrdsust ühisk. Maksusüsteemid: proportsiaalne maksumäär (tulum.) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension. sotsiaalmaks (33%) maks, mida maksab tööandja palkadest - 20% pensionifond, 13% haigekassa
Palk - regul. tööt. makstav töötasu, vastavalt palgaseadusele ja muudele kokkulepetele. Palgamäär - töölepingu alusel määratav töök. min. väärtus. Põhipalk - töölepingus kindlaksm. tunni-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvut. palk. Määram. aluseks töök. iseäras., jagat. palgagruppidesse, kus töök. max palgamääraks on antud palgagrupi kõrgeim palgatase. Tööt. ergutam. rakend. lisatasusid ja preemiaid (mittesuitsetajad, aktiivselt spordiga tegelejad). Nende maksm. arvest. sageli tööt. tööstaazi org-s ning töö erakordsust. Ajapalka rakend., kui: · töötulemused on raskesti mõõdet., · töötaja ei saa neid olul. mõjut., · taotlet. töö kõrget kval. ja suurt täpsust. Ei stimul. tööt. suurend. toodangu mahtu ja töö tõhusust. Eelised: lihtsus ja ülekoormuste vältim. Puudused: tööt. võrdsustam. ja madal tootm. Selle vältim. makst. parem. tööt. lisatas. ja preemiaid.
11 Looduska itseseaduse § 18 alusel on võima lik ka toetuse taotlemine niitude hooldamiseks: § 18. Loodushoiutoe tus (1) Kaitseala, hoiuala või püsie lupa iga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse lood ushoiutoetust. (2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja va ldaja l. (3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksm iseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega . (4)Loodushoiutoetust ei maksta : 1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemise l valeandme id, 3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse
arvele bilansis vara- na ja teiselt poolt tuluna. 5) Reservid. Kajast. kohustuslikku reservkapitali, mis moodust. 5% iga-aastasest puhaskasumist. Kohustuslikku reservkapitali moodust. kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni või kuni 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurend. Väljamaksed aktsionäridele on siit keelatud. II Vaba omakapital - omakapit. osa, mida võib kasut. omanikele dividendide maksm. või aktsia- kapit./osakapit. suurendam. fondiemissiooni teel. 1) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 2) aruandea. kasum (kahjum) - tuleneb kasumiaruandest; 3) omaaktsiad (miinus). 11 8. Maj.arvestuse reguleeritus Eestis ja rahvusvahelises mastaabis (regulatsiooni objekt ja reguleerivad institutsioonid). Regulatsiooni objekt: · rahvusvah. arvestusstandardid ja printsiibid, · arvestusalane seadusandlus, · arvestuse metodol