perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose ,,Kauka Jumal" peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas armastav pere ja hea tervis, millest paljud ainult unistada võivad, kuid ometigi oli tema jaoks peamine raha. Ainult oma vara ja rikkuse peale mõeldes unustas Märt ära kõik moraalsed väärtused mida talle kunagi õpetatud olid ning keskendus ainult sellele ühele. Lõpuks maksiski see talle kurjalt kätte ning võib öelda, et tema näol on Eesti kirjandus saanud endale küllaltki sobiva näite inimesest, kelle käitumismustri järgi tegutseda ei tohiks. Loomulikult ei ütle keegi suurele rikkusele kunagi niisama ära. Tahest tahtmata on raha meie elu vitaalseks osaks ning selle abil saab korda saata suuri tegusid nii enda kui ka kogu maailma heaks. Raha eest saab soetada endale peaaegu, et kõike. Toidupoest lapsele pulgakommi
idamaiste õpetuste sugemeid. Viimasele Rooma kuningale Tarquinius Priscusele olevat üks sibüll pakkunud üheksat ettekuulutustega raamatut tohutult kõrge hinna eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest. Küsitu naeris põlastavalt ning pidas vanamoori segaseks. See aga põletas rahulikult järgmised kolm raamatut ning esitas sama küsimuse nagu ennegi. Viimaks oli kuningas nii põnevil, et maksiski nõutud hinna. Need raamatuid olid Roomas salastatud ning neid hoiti riikliku järelvalve all alguses riigi pühamus Jupiteri templis, Augustuse ajast peale aga Apolloni templis. Neid võis kasutada senati otsuse alusel ainult viieteistkümnest eksperdist koosnev spetsiaalne komisjon, näiteks kriisi- ja hädaaegadel. "Sibüllaraamatud" kujutasid endast tegelikkuses aastasadade jooksul tekkinud ettekuulutuste kogu, mida veel 4. sajandini pKr uuriti
Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata ja ei maksnud palka. Selline käitumine viis mehed kohtusse. Lõpuks Pearu maksiski purjus peaga palga ära, kuid kaineks saanuna kahetses seda. Talvel sai Pearu armutult peksa. Andres tõi ta tee äärest koju ja kutsus arsti. Pearu oli kindel, et seda tegi Jaagup, kui tal oli alibi olemas. Peksjat ei saadudki teada. Pearu paranes kaua ning tänu sellele oli Andrese elu rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma
annaabi.ee 
