Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse difratsiooni võre abil. Interfrents on lainete liitumine, mille tulemusena võnkumised tugenevad või nõrgenevad. Toimub lainete energia ümberjaotumine osadest punktidest võnkumine nõrgeneb või tugevneb. Maksimuni annavad lained, mis võnguvad samas faasis, mis liiguvad vastas laines. Kahe laine poolt läbitud teepikkuste vahet kannab nime käiguvahe. Valguse interfrents on jälgitav ainult siis kui lained on sama sagedusega ja muutumatute faaside vahega.
c = dx/dt =dx × d /dt× d , ehk : c= d [R(1-cos t)] / d × (d/dt) = R sin t. Asendades = t ,saame c= R sin . kus =2n /60 = n/30 [1/s]. Seega kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale: =0, siis c= 0 = 90 , 0 c= R, 23 = 1800 , c=0, = 270 ,0 c = R, = 360 ,0 c=0 Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt ,kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile. Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700. Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega ,siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus . Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed) Q= F R sin = F R (n/30) sin .
11 c = dx/dt =dx × d /dt× d , ehk : c= d [R(1-cos t)] / d × (d/dt) = R sin t. Asendades = t ,saame c= R sin . kus =2n /60 = n/30 [1/s]. Kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale: =0, siis c= 0 = 90 , 0 c= R, = 180 ,0 c=0, = 270 ,0 c = R, = 3600 , c=0 Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt , kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile. Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700. Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega , siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus . Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed) Q= F R sin = F R (n/30) sin .
c = dx/dt =dx × d /dt× d , ehk : c= d [R(1-cos t)] / d × (d/dt) = R sin t. Asendades = t ,saame c= R sin . kus =2n /60 = n/30 [1/s]. Kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale: =0, siis c= 0 = 90 , 0 c= R, = 180 ,0 c=0, = 270 ,0 c = R, = 360 ,0 c=0 Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt ,kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile. Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700. Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega ,siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus . Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed) Q= F R sin = F R (n/30) sin .
Otsene toime on kuulmiselunditel-kuulmislangus.Kui inimene puutub pideval kokku müraga,mis on suurem kui 85 db,võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine. Kui müra toime lõpeb,ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikust mürale. Mürakahjustus saavutab maksimuni 10-15 aastaga Kaudne toime(müra toime kogu organismile Närvisüsteem-väsimus,peavalu,kurnatus,unehäired,mäluhäired,üldine haigestumine. Vereringe-vererõhk,veresoonte spasmid. Südame funktsioon-valud,EKG muutus. Ainevahetuse häired Müraallikad Kiireltliikuvate osade puidutöötlemise masinad,kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,suruõhumüra süsteemides,ventilatsioonimüra. Võimalusi müra vähendamiseks Osta vähest müra tegevad masinad
annaabi.ee 
