Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta. Lahuse lahuse neoksantiini E1cm1% lainepikkus , nm neelduvus lainepikkus, nm 464 0,4886 467 3110 435 0,5632 439 2270 414,5 0,4248 415 1550 Katseandmeid analüüsides leidsin, et apelsini koores leidub neoksantiini. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust. Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs
Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta. Lahuse lahuse LÜKOPEEN E1cm1% lainepikkus , nm neelduvus I lainepikkus, nm 447 0,4518 446 473 0,6298 474 3450 504,5 0,5306 506 LÜKOPEEN Katseandmeid analüüsides leidsin, et TOMATIS LEIDUB LÜKOPEENI. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust. Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs
Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust (sümmeetrilse jaotuse puhul asümmeetria võrdub nulliga, negatiivse asümmeetria korral on pikem vasakpoolne saba, positiivse asümeetria puhul on pikem parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotus sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. 6) Mood: Moodiks nimetatakse diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. 7) Variatsioonitegur: Positivsete juhuslike suuruste (X0) korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks. 8) Jaotuse parameetrid Olulisemad jaotuse parameetrid Olulisemad diskreetseda jaotusseadused 1) Binomiaaljaotus: Binomiaaljaotus tekib nn Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A toimumise tõenäosus igas katses on p, ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q = 1 p
vasakpoolne saba, positiivse puhul parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotuse sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaajaotuse korral ekstsess võrdub nulliga. Kui jaotuse sabad kahanevad kiiremini kui normaaljaotuse korral, on ekstsess negatiivne.Kui aeglasemalt, siis positiivne. Moodiks nim diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete
parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotuse sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaajaotuse korral ekstsess võrdub nulliga. Kui jaotuse sabad kahanevad kiiremini kui normaaljaotuse korral, on ekstsess negatiivne.Kui aeglasemalt, siis positiivne. Asümmetria ja ekstsess on dimensioonivabad arvkarakteristikud. Moodiks nim diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Pidev-diskreetsed juhuslikud suurused tekivad sagedamini piirangute olemasolul juhuslike suuruste moodustumisel(nt. Piiratud säilivusaeg) Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A
annaabi.ee 
