I krit pole kohustuslik, II krit on! Optimaalsuse kriteerium on täidetud kui 0nda rea kõik elemendid on 0. Tehtud arvutuste kontrollimiseks tuleb antud lahendus panna 0. süsteemi. Tõkestamatuse kriteerium: kõik juhtveeru elemendid on 0. 11. Kunstliku baasi meetod, M valimine Kunstliku baasi meetodit kasutatakse kui LP ülesanne on antud kanoonilisel kujul. 0ndas rida korrutatakse läbi -1ga, et saavutada maksimiseerimine. Seejärel pannakse z=x0 ning lahutatakse 0nda rea muutujatest My1,My2,... (muutujaid on täpselt nii palju, kui on kitsendusi) N: z=x1+2x2-x3àmin x1+x2+x3=6 x1 +x3=4 x0 x0=-z= x1+2x2-x3-My1-My2àmax àx0-x1-2x2+x3+My1+My2 =0 Kitsendustele liituvad vastavad muutujad: x1+x2+x3+y1 =6 x1 +x3 +y2=4 Kui ülesandel on kitsenduste kaudu näha, et lahendid on olemas, võib M asendada piisavalt suure positiivse arvuga. Antud ülesandes 10ga.
ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: a. E >1 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E < 0 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga d. piirtulu võrdub piirkuluga e. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : a. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne vale b. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne c. täielikult elastne d. täielikult mitteelastne e. Ühikelastne vale
Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41 d. 31 Küsimus 9 3 Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna Vali üks: a. tal on horisontaalne nõudluskõver b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c
rohelise energia toodangut, looks töökohti, soodustaks SKP ja ekspordi kasvu (CENTAR 2017, 7-9). Seega selle kahe teraga mõõga probleemi valguses ilmneb küsimus kuivõrd Eestis peetakse olulisteks vaimseid väärtusi majanduslike huvide kõrval ja kuidas saaks seda olukorda lahendada? Seda teemat võib seostada neo-liberalismi, globaliseerumise ja finantsialiseerumise tagajärjega, et selle tõttu tähelepanu keskel on rohkem majanduslikud motiivid ehk kasumi maksimiseerimine, turu laienemine ning konkurentsivõime ja positsiooni tõstmine rahvusvahelisel areenil, sotsialseid eesmärke ohverdades (Epstein 2005). Ja see essee ESTFOR Invest plaanitava puidurafinerimistehase valguses just aitab teada saada sellest, kas siiski Eesti poliitikas sotsiaalsed aspektid on olulisemad või sama olulised majanduslike huvide kõrval või globaliseerumine on tugevalt mõjutanud Eesti poliitika põhimõtteid ja eesmärke selles osas.
31. The Least cost Technique - , 32. Kasumi maksimiseerimine. . Kasumi kujunemist ja selle maksimeerimist saab vaadelda kahel teel: 1) vaadeldakse kogukulusid ja kogutulusid see meetod on kõige lihtsam; 2) vaadeldakse keskmist ja piirkulu ning keskmist ja piirtulu
kasutamise määr saavutatakse punktis, kus loodusvara tootlus (own rate of interest) on võrdne kapitali alternatiivkuluga. Optimumpunktis on loodusvara varu püsiv suurus. Selline varu annab püsiva suurusega juurdekasvu, mis optimaalseisundis kasutatakse täielikult ära. Kasutamine on seega stabiilne, kuid ei pruugi tingimata olla maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel. Gordoni mudel Majandusteaduse üks olulisi leide on, et füüsilise kvantiteedi maksimiseerimine ei tähenda tingimata ühiskonnale tuleneva kasu maksimiseerimist. H. Scott Gordon esitas selle tähelepaneku 1955.a , kirjutades et kontrollimatu vaba juurepääs kalavarude kasutamisele viib optimaalsest suurema püügimahuni. Gordon alustas oma analüüsi ,,bioökonoomilise" püügifunktsiooni esitamisega. Vaatles püügivalmidust (effort), püüki ja populatsiooni. Hoides püügivalmiduse ühesuguse, on tegelik püük võrdeline populatsiooniga.