ning põhiküsimuseks jääb projektidest tuleneva kasu suhe kuludesse. Kulu-kasu analüüs jaguneb: · kvalitatiivne - arvamused, intervjuud, kirjeldamine, selgitamine jms; · kvantitatiivne- arvutused, rahalised (numbrilised) kriteeriumid. Tavaliselt alustatakse kvalitatiivse analüüsiga, kuid sellest võib jääda otsuste vastuvõtmiseks väheseks. Tuleks tugineda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta temale või tema maksevalmidusele mingi hüvise eest, seejärel need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, 75 kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Meetodi põhimõte on tegelikult väga lihtne: KKA hindab projekti mõju igale üksikisikule mistahes ajahetkel. Otsustamiskriteerium:
meetod. Rakendatakse juhtudel kui mõistetakse, et turuhinnad ei peegelda projekti tegelikke kulusid ja hüvesid. Või kui projekti tulusid ja kulusid põhjustavate sisendite ja tulemitega ei kaubelda turul. Sellisel juhul ei suuda turg kõike adekvaatselt hinnata ning tarvis on mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid. Tuleks baseeruda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta või maksevalmidusele mingi hüvise eest. Seejärel tuleb need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse need projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Vaatleme lihtsustatud näidet, kus 3 isikut A, B ja C on mõjutatud neljal järjestikusel perioodil 0, 1, 2 ja 3. Periood 0 on praegune periood. Tabel 3.2. kirjeldab mõju iga isiku
Raskusi valmistab piirkulude mõõtmine. Ohtu satuvad ka kulusäästu stiimulid, kui riik igasuguse ülekulu enda kanda võtab. Dotatsiooniks vajalikud maksud võivad omakorda tekitada konku- rentsimoonutusi. o Pareto-optimaalsed hinnad ja hinnadiferentseerimine. Juhul kui monopolist suudab kehtestada individuaalsed hinnad vastavalt klientide maksevalmidusele, on tootmismaht seesama, mis täiusliku konkurentsi puhul. Sisuliselt tuleb siin dotatsioon monopolile otse tarbijatelt. Järelikult säilib ka riikliku hinnakontrolli vajadus. o Kulukatvad hinnad. Kuivõrd jääb teostamata piirkulureegel, saab rääkida vaid subopti- maalsest lahendist. Eeliseks on aga kindlasti ülekuluga seotud probleemide äralan- gemine.