1 400,00 kr 216 -77 024,27 kr 200 000,00 kr 6.ül Oletame, et soovite liisida autot, mis maksab 190 000 krooni ning mille laenu aastane intress on 2,9 p Te soovite teada, kui suur peab olema sissemakse, et saaksite 3500-kroonise maksesumma juures auto ostu aasta kuu summa 1 3 500,00 kr 1 12 -53 651,72 kr 4 sissemakse 190 000,00 kr 7.ül. Oletame, et tahate puhkusereisi jaoks raha säästa
teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole. Esimene avalik ehk riiklik ziiropank moodustati Veneetsias 1587, teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis ziiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621. Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695, kui asutati Soti pank. Erinesid linnalistest ziiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid
tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 5.4. Kogumispensionimakse Kohustusliku kogumispensioni makse on II samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega (KoPS) kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmakse (edaspidi makse) kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. Makse maksja Kohustuslikus kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. KoPS-i mõistes on makse maksjaks kohustatud isik. Kohustatud isikuid võib liigendada kaheks grupiks: 1. kohustuslikus korras liitujad 2. vabatahtlikus korras liitujad
tööpäevadel väljateenitud palk. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik palgana käsitletavad summad - palk, lisatasud ja juurdemaksed. Ei arvestata aga puhkusetasu, ravikindlustuse hüvitisi, teiselt tööandjalt saadud palka, summasid, mida ei loeta palgaks (nt lähetuskulud). Arvutamisel saadakse keskmine päevapalk 6 kuu palgasumma jagamisel 6 kuu tööpäevade arvuga. Teatavatel juhtudel on maksesumma arvutamise aluseks palga alammäär. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 13.5.3. PALGATINGIMUSED Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda.