võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist · esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (näiteks majandusaruande ja muude esitatud andmete kohaselt on maksukohustuslane tegelikult võimeline oma kohustused täitma). Kuidas saab maksukohustuslane vastuse esitatud taotluse kohta? Maksuvõla tasumise ajatamise otsus koos tasumise maksegraafikuga või taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotluse esitajale kirjalikult posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Mis juhtub siis, kui maksukohustulane ei täida maksegraafiku või ei tasu jooksvaid makse? Maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: · tunnistada kehtetuks maksuvõla tasumise ajatamise otsus · tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine
Nimelt, näites 2.2.17 tegime kindlaks, et 12% intressimäär andis 4 kuuga 20 EURi intressi; järelikult sama pika aja jooksul annab 2 korda suuremat intressi (40 EURi) ka 2 korda suurem intressimäär ehk 24%. # Ülalkirjeldatud rahasummade võrdlemise meetod võimaldab lepingus ette nähtud maksegraafiku (näiteks võla kustutamiseks kokku lepitud osamaksete graafiku) asendada teise, algul fikseerituga ekvivalentse maksegraafikuga. Märkus 2.2.4. Lihtintresside puhul tuleb arvestada, et tulemus sõltub fookuspäeva valikust. Seepärast lisatakse maksegraafikute asendamisel lihtintresside meetodi puhul alati ka fookuspäev, mille suhtes ümberarvestamine toimub. Näide 2.2.19. Mall on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt ta peab laenu kustutama kahe osamaksega, mis sisaldavad juba ka laenuintressi: 1200 EURi kuus kuud peale lepingu sõlmimist ja 2000 EURi üks aasta pärast lepingu sõlmimist. Kolm kuud peale lepingu
kasutamiseks, linn on oma nõusoleku selleks andnud. Käsitööliste selts tõstis maja hinna kohe 40 000 kroonile. Nüüd hakkasid sündmused õige kiiresti arenema. J. Teder olla hiljem meenutanud, et toonane linnapea Fritz Suit olevat talle kuvalt öelnud ostkem maja ära, varsti pole meil selle oma rahaga midagi teha. 1939. aastal lubas K. Päts tema käsutada olevaist rahadest 10 000 krooni, 20 000 reserveeritakse kultuurikapitalist kolmeaastase maksegraafikuga. 20 000 krooni kavatsetakse laenata Pikalaenupangast. 1940. aasta 29. veebruaril kirjutati alla ostu-müügi lepingu eelnõu VEKASi ja Võru Linnavalitsuse vahel, hinnaks jäi 33 000 krooni. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks oli vaja võimalikult kiiresti ostusumma kokku saada. Teele läksid kirjad presidendi kantseleile saata ära lubatud summa. Mais puudus tagatis veel 10 000 kroonile. 5. juunil 1940 pöörduti majandusministri poole palvega anda välja riigi tagatiskiri Pikalaenupangale,
annaabi.ee 
