Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab membraan (kui see purunub, siis mood anus). · Maksa ja sapipõie ning pankrease areng * Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermis, millest omakorda pärinevad hepatoblastid (eellasrakud, bi-potentsiaalsed) mood väljakasvu maksapunga. Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) *Eessoolelähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/ põie epiteeliks ja nendest areneb sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust
Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermiks. Hepaatilisest endodermist pärinevad hepatoblastid (eellasrakud) moodustavad väljakasvu – maksapunga. Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele (FGF, BMP, Wnt, HGF). Hepatoblastid on bipotentsiaalsed. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud). Eessoole lähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/põie epiteeliks, nendest areneb sapisüsteem. Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist - dorsaalne ja ventraalne pung
derivaadid: - 1. paar - keskkõrva trummiõõs ja kuulmetõri - 2. paar – kurgumandlid - 3. paar - tüümus, 1. paar kõrvalkilpnäärmeid - 3.-4. vaheline piirkond – kilpnääre - 4. paar - 2. paar kõrvalkilpnäärmeid Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul, millest areneb maksapung; maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulevatele signaalidele kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) mesenhüüm indutseerib 2 pankrease punga kujunemist eessoole endodermist; eri signaalmolekulid reguleerivad pankrease eellasrakkude eksokriinsete ja endokriinsete rakkude diferentseerumist; dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Kuidas arenevad kopsud?
migreeruma hakkasid nim keele umbmulguks (foramen cecum) * Kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme ja tüümuse arengusse panustab ka kraniaalne neuraalhari 79. Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) ja kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) Maks Eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul (umbsopis), millest areneb edodermaalne maksapung ümbritsevasse mesenhüümi Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele (FGF, BMP, Wnt, HGF) Eessoolest kaugemal asuvad rakud (hepatoblastid) kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) ja eesoolele lähemal paiknevad hepatoblastid sapijuha ja sapipõie epiteeli rakkudeks (kolangiotsüüdid) Mesodermi päritolu on maksa tähtrakud (peritsüüdid/aktiivsed kahjustuse korral), Kupfferi rakud (makrofaagid) ja veresooned
annaabi.ee 
