* parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid väljuvad maksast - vasak- ja parem maksajuha, mis ühinevad kohe peale maksast väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse. Maks asub õhukeses kapslis ja on kaetud mittetäielikult peritoneumiga. Maksa hoitakse ülaval osalt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale, osalt aga toetatakse teda kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Maksa struktuur Struktuurühikuteks on sagarad, segmendid, sagarikud, aatsiinused
● maskaarter A.HEPATICA - arteriaalne veri maksa ● värativeen VENA PORTA - toob maksa venoosse vere maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesoolest ● närvid 19 Maksavärati PORTA HEPATICA k audu väljuvad maksast: ● vasak ja parem maksajuha - ühinevad kohe maksast väljudes ühiseks maksajuhaks Funktsioon:viib sapi maksast sapipõide ● maksaveenid (2) ● lümfisooned - kannavad lümfi kõhuõõne ja rindkere lümfisõlmedesse Maksa ehitus ● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal.
Pärast raua eemaldamist hemoglobiinist muudetakse see rohekaskollaseks bilirubiiniks (sapivärvaineks), mida kasutatakse sapi valmistamisel. Sapipõis (vesica biliaris, vesica fellea) Sapipõis on kotikujuline õõneselund, mis on sidekoe abil kinnitatud maksa parempoolse sagara alla, täies mahus täidetuna (40–50 ml) on selle pikkus 10 ja läbimõõt 4 cm. Maksast lähtub kaks sapi äravooluteed, mis ühinevad üheks maksajuhaks (ductus hepaticus), millest hargneb sapipõide viiv haru. Tegelik ductus hepaticus jätkub pärast seda sapijuha (ductus choledochus) nime all, läheb läbi kaksteistsõrmiku lingus oleva kõhunäärme osa ja suubub seejärel kõhunäärme juhaga koos kaksteistsõrmiksoolde. Jämesool (colon) Jämesool asub kõhuõõne alaosas koos peensoole keerdudega. Jämesool algab ileotsekaalklapiga (asub peensoole ja jämesoole vahel) ja lõpeb ringlihasega (sfinkteriga) pärasoole (rectum) lõpus.
annaabi.ee 
