Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse: hetkväärtus i, u, e; efektiivväärtus I, U, ε ; amplituudväärtus Im, Um, ε . m Kirjeldatakse ka ringsagedusega ω , perioodiga T ja sagedusega f. 14. Vahelduvvooluahelas esinevad takistused. Aktiivtakistus R; induktiivtakistus XL; mahtuvustakistus Xc. 15. Makrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Makroparameetrid. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid (st, kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel). Saab vahetult mõõta. 16. Mikrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Mikroparameetrid. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt mass, kiirus, keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus))
Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3. m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g. 19. Mikro ja makro parameetrid ? Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 20. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd 21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ? I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi
Temp on 24 kraadi. Balloon viidi lattu, kus temp on -12 kraadi ja manomeeter näitas 8,6mP. Kas rõhumõõdik on katkine. Peab tegema jällegi kalviniteks. 24+273= 297 -12+273=261 297/261=1,1 ja 9,8/8,6=1,1 Rõhk ja temperatuur on võrdelises reoses. Rõhumõõdik pole katkine. 37. Mikro-ja makroparomeetrid Mikroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel. 38. Soojusülekandeliigid gaasides Difusioon- ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus toimub kõrgemalt t-lt madalamale. Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel. Siseenergia kaudu edasi molekulide vahelise vastastikmõju
vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 47. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 48. Mikro ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 49. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 50. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia
vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 50. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 51. Mikro – ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 52. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 53. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia
annaabi.ee 
