madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka päikselises paigas (Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö). 7
Globaalne kliima- euroopa kliima- läänemere regiooni kliima- Eesti akvatooriumi kliima –koha kliima – mikrokliima- fütokliima- mullakliima. 13. mis on lokaalne kliima? Mikrokliima, kohakliima. Mikrokliima protsesside hulka kuuluvad protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5- 2,0 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega, mullastikuga jne. 14. kuidas eristada omavahel makro-, meso – ja mikrokliimat? Makrokliima karakteristikute ruumilised muutused ei ole kuigi suured, kuid meso(kohakliima) võib esineda suuri t’ muutusi (künka lõuna ja põhja küljel), mikrokliima mille protsessid toimuvad 1,5-2 meetri kõrgusel , iseärasus on meteoroloogiliste elementide eriti suured gradiendid. 15. milles seisneb mikrokliima uurimise tähtsus? Andmeid mikrokliima kohta vajavad mitmed rahvamajandusharud, inimestel on võimalik looduslike protsesside
saada parimat tulemust. ü KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, milles väljendub paremini tema kvaliteet. Kliima võib olla kontinentaalne, lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe. ü INIMENE iga sordi puhul on väga tähtis inimese osa istiku kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla
Kliima uurimisega tegeleb teadus nimega klimatoloogia. Kliima iseloomustamisel tuleb arvestada ilmastikutüüpe ja ilmastikuvariante koos nende esinemisseadus ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavalt perioodile jm järgi. Mida rohkem on elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada. · Kliimat võib vaadata alljaotuse juures: 1)makrokliima 2)mesokliima ehk kohakliima 3)mikrokliima. · Päikesekiirgus: kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. *ekvaatorilähedased ja troopilised alad- kuum kliimavööde *keskmiste laiuste alad- paraskliima *polaaralad- karmi külma kliima. Soojuse, mille kliima saab sõltub peale kaldenurga ka atm
pilvede hulga, lume kaetuse Kliimat võib vaadata alljaotuse juures: kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale · Polaarne (arktiline õhumass 1)makrokliima 2)mesokliima ehk määramine jne.) Eesti Kliima.
annaabi.ee 
