Üks mõisa osa on välja ehitatud ja avatud külalistele. 1.3 Tehtud tööd Koristustööd: Vedasin prahi ja kõik muu mis ruumis oli teise ruumi, et saaks alustada liiva laotamist põrandale. Liiva tasandamine: Tasandasin liiva laserloodi abil, ennem oli välja arvutatud, et selle peale tuleb kaks kihti penoplasti. Selleka kasutasin 300cm, 120cm ja 80cm loodi ja kellut. Penoplasti laotamine: Kui liiv oli tasantatud laotasin sellele esimese kihi penoplasti, mille äärtesse lasin makroflexi vahele, kui makroflex oli kuivanud lõikasin ülejääva ära ja paigaldasin teise kihi.Teise kihi seinte äärtesse lõikasin 10 cm laiused ribad. Kile paigaldus penoplastile: Penoplastile laotasin kile ülekattega, mille ühenduskohad teipisin. Kile läks ka seina äärtes olevatele penoplast ribadele. Armatuurvõrgu paigaldus: Armatuurvõrgu paigaldasin kile peale ülekattega ja seejärel sidusin sidumistraadi ja konksu abil.
Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk järgnevate aastakümnete jooksul ikkagi. Eestis on juba vaieldamatuid edusamme freoonide kasutamise piiramisel. Nii on AS Matek (makroflexi tootja) neilt saadud andmeil oma tehnoloogilises protsessis üle läinud R11 ja R12 kasutamiselt (1994.a üle poole Eestis tarbitud osoonikihti lõhustavate freoonide kogusest) propaan-butaanile, R22 ja R134a osatähtsus on neil veel umbes 1%. Ka külmamajanduses on “halbade” freoonide kasutamine vähenenud, vanad seadmed on jõudnud rivist välja minna, uued kasutavad loodusesõbralikumaid aineid. Omaette probleem
kasvab iga kümne aastaga rohkem kui 1,0 ppbv."(Rowland,1986, ref. Raukas ja Martin , 1990, lk. 150). "1986 aastal kasutati maailmas umbes 1000000 tonni freoone.Soome osa sellest moodustas 3300 tonni."(Kauppinen 1991, lk.9). Võrdluseks võib öelda, et Kändleri(1996) andmeil toodeti 1935 aastal kogu maailmas vaid 300 tonni freoone. Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks Makroflexi nimelist vahtu. Tiit Kändleri(1996) andmeil töötati see ühend välja 1989 ja see sisaldab osooni vaenlast number üks - freooni numbriga 11. Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba
paisuvad, mittepaisuvad. Paisuvate pastade puhul surutakse see pilusse, mida tihendatakse. Seal pasta paisub, täidab väga tihedalt pilu ja tardub. Pilust välja paisunud pasta lõigatakse pärast tema paisumist ära. Eestis toodetakse hermeetikut „Makroflex“. Tardumisel vaht paisub mitmekordselt. Vaht kuivab 10...30 minutiga. Lõplikult tardub ta 12 tunniga. „Makroflex“ nakkub enamike ehitusmaterjalidega. Teda saab kanda ka niiskele pinnale. „Makroflexi“ kasutamistemperatuur on -5...+50ºC. Mittepaisuvatest hermeetikutest on enamkasutatavad silikoonpastad. Nendega ei nakku enamik värve. Seepärast toodetakse neid juba vajalikes värvitoonides. 200 14.10. Vahtplastid Vahtplastid kujutavad endast materjale, mida saadakse vaikude vahustamisel. Vahtplaste toodetakse peamiselt plaatidena, harvem graanulitena.
annaabi.ee 
