nõudva eksklusiivse viimistluse. Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne. Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust. Tehtud on ka põhumaju, puitlaastplokist maju ja savimaju, kuid savimaju soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovitata. Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana. 4. NULLENERGIA MAJA Nullenergia majaks nimetatakse hoonet, mille väline energiatarve ja süsihappegaasi heited on aasta lõikes nullis. Ehk siis - nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
meie kliimasse eriti ei soovita, põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Kasumile me muidugi orienteeritud ei ole, see on ikka rohkem missiooniasi." Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse. Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv. "See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana," teab Kokkota. "Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne." Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll
nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumernurgale visatud mördi tasandame poolhööruki mitmekordsete tõmmetega kuni õige ristlõike saamiseni, kontrollime nurki hiljem rihtlatiga Avakülgede krohvimine Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna. Ja ukseavad. Avade viimistlemise hulka kuulab: piitade takutamine(seina ja piida vahe täitmine taku või makrofleksiga või mõne muu soojapidava ainega) 1. Paigadame raamsablooni või juhtlauad 2. kanname avakülgedele krohvikihi ja tasandame selle, toimingut tuleb korrata senikaua kui avaküljed on lõplikult täidetud ja lõplikult tasandatud 3. Hõõrume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4. vasaraga kergelt koptades eemaldame juhtlauad või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s. o juhtlaudade
annaabi.ee 
