Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"makrofaunal" - 3 õppematerjali

Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) Eesti metsanduses augustitormi e. sajanditormi valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui temperatuur ja 5) reaktsioon. nime all. metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja Kahjustas eriti ulatuslikult mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke makrofaunal peamiselt peenendamise Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks tingimused metsas erinevad ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Olenevalt  metsatüübist  kestab  kõdu  lagunemine  4-8  aastat.  Kõdu  lagunemise  kiirus  (osa  kõdust  mineraliseerub,  osa  muutub  huumuseks)  oleneb  mikroorganismide,  mullafauna  ja  -floora  koosseisust  ja  nende  elutingimustest, millest tähtsamad on:  1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon.   Taimejäänuste  ümbertöötamisel  on  meso-  ja  makrofaunal  peamiselt  peenendamise  ülesanne.  Mulda  tuhnivad  ja  uuristavad  liigid,  peamiselt  vihmaussid,  segavad  kõdu  mulla  mineraalosaga,  parandades  sellega  lagunemistingimusi.  Keemiliselt  lagundavad  kõdu  peamiselt  mikrofloora  esindajad  -  bakterid  ja  seened.  Orgaanilise  aine  lagundamisel  moodustavad  mullaorganismid  komplitseeritud  tööahelaid,  kusjuures  mitmesugused  huumusevormid  tekivad  vastavalt  nende 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

tungimist mulda. Kõdu lagunemise kiirus oleneb puuliigist, kliimast ja mikrokliimast puistus ning mullast. Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4...8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja makrofaunal peamiselt peenendamise ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun