(võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Mikroelemendid Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Mikroelementideks loetakse neid aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,10,5 mg. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen, jt. Et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, siis nende defitsiidi tagajärjel häirub organismi elutegevus, enamasti tekivad vaegushaigused.
) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). · Monosahhariidid- · mRNA- on informatsiooni molekulid · Nukleotiid- ukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer · Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik.