Isegi sisetülid võivad kasulikud olla, sest see aitab valitsejal oma võimu säilitada. 16.-17. sajand, kuidas ühendada Erasmuse ja Machiavelli? ,,Riigi huvi" teooria - ,,halb"(Machiavelli) ja ,,hea" huvi teooria. Halb Machiavelli eesmärk pühitseb abinõu. Head teoreetikud ütlevad , et valitseja jaoks kehtivad küll moraalinõuded, kuid , et reeglina on aus ja õiglane käitumine kasulik. Anti-makjavellistlikud käsiraamatud. 1. loeng Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused. Põhiproblem sõda (suur ja oluline moraalne dilemma tapmine on lubamatu tegu, kuid samas on olemas sõjad) Kuidas saab sõda moraalselt õigustada ? Selle küsimusega tegeleb ius bello -sõjaõigus ius ad bellum õigustused sõjaks ius in bello- õigus sõjas Euroopa kristlik doktriin on sõjavastane, kuid kristlik maailm on sõjakas.
“Siit saab alguse vaidlus: kas on parem olla armastatud kui kardetud või õigluse/auväärsuse ja kasulikkuse vahel vastupidi. Vastuseks öeldakse, et tuleks tahta olla nii ühte kui teist, et aga Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus mõlemat korraga saavutada on raske, siis on märksa kindlam olla kardetud kui “Anti-makjavellistlikud” teoreetikud armastatud – juhul, kui tuleks jätta kõrvale üks neist kahest.” (Vrdl. Erasmus!) Nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius “… inimestel [on] vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end (1547-1606) armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde Montaigne’i essee “Kasulikust ja auväärsest”: “Kui mingi ettenägematu
laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Peab ära tundma olukordi, millal tuleb rakendada õigluse, millal kasulikkuse printsiipe. · Õigus ja vabadus ei olnud omaette eesmärgid, vabadus oli inimestel oluline selleks, et see tagaks neile turvalise ja hea elu (sama kehtib õigluse puhul), need ei olnud lõppväärtused, vaid fundamentaalsed väärtused. Valitseja pidi tegema kõik, et seda tagada (vabaduse piiramine jmt). ,,Anti-makjavellistlikud" teoreetikud · Nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius (1547-1606) · Montaigne'i essee "Kasulikust ja auväärsest": "Kui mingi ettenägematu asjaolu või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist
annaabi.ee 
