verwendet. Als Sprache des Alltags wird es in vielen Regionen fast ausschließlich gesprochen (oft regional leicht eingefärbt). Der Übergang zu den deutschen Dialekten ist fließend. Neben der deutschen Sprache sind regional seit langem auch Sprachen in Deutschland ansässiger Sprachminderheiten offiziell als Minderheiten- oder Regionalsprachen nach der Europäischen Charta der Regional- oder Minderheitensprachen anerkannt. Die Verwendung von Dialekten wird von manchen Menschen als Makel, von anderen als kulturelle Bereicherung empfunden. Im norddeutschen Raum verwenden Angehörige der höheren Bildungsschichten seltener die niederdeutsche Sprache oder regionale Mundarten, während im süddeutschen Sprachraum selbst in akademischen Kreisen der Gebrauch des Dialekts üblich ist. Da das Standarddeutsche sich aus hochdeutschen (mittel- und oberdeutschen) Sprachformen entwickelt hat und die Dialekte der niederdeutschen Sprache verdrängt hat, sprechen Norddeutsche
terminit orthodox productivity), mis on intelligentsuse tuum (Cropley ja Urban, 2000). Viimasel ajal on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka loovuse eri tasemetele: nn “suur loovus” (ingl k Big C), mis on harv ja omane suurtele loovisikutele, nagu Mozart, Einstein või Picasso, ja sellele vastukaaluks “väike loovus” (ingl k little c) ehk tavaloovus, mis ilmneb iga- päevaelus ja mis on omane pea igale inimesele (Makel & Plucker, 2008). Gardner (2006) rõhutab, et loovus on alati seotud valdkonnaga ja otsus- tusi asja või idee uudsuse kohta teevad tavaliselt valdkonna spetsialistid. 32 Andekus ja loovus Ta osutab, et inimene võib olla ekspert või professionaal, olemata seejuures loov, ja samas võib ilmutada loovust, olemata veel saanud meistriks (näi- teks imelapsed nagu Mozart ja Picasso)
käega kõrvade äärest, peaaegu meelekohtadelt sagima, nagu loodaks ta nõnda tema tundmist tõsta. ,,Otsige ta taskud läbi," käskis direktor viimaks hingeldades, sest karistus oli temasse endasse sügavamalt mõjunud kui karistatusse, kes seisis endiselt, silmad maateral. Taskuist ei leitud midagi peale õige tüseda taskuraamatu, kuhu igasugust kribu-krabu kirjutatud. Hulk haledaid ja armsaid laule, nagu neid tüdrukud-poisid külas armastavad. Siis kullimängud: eesik, seesik, sekel, makel... või: enter, tenter, verekom venter... Hulk selletaolisi. Katkendeid üldise pealkirjaga:Vargused. Siia oli kogutud teateid vargustest eesti, vene ja saksa lehtedest. Iga sõnum algkeeles ja, kui mõni sõna arusaamatu, siis kriips all ja kõrval eestikeelne seletus juures. Leidus andmeid varaste keelest, mille juurde punasega tähendatud: väga tähtjas. Kolm kriipsu all ja kolm hüüumärki taga. Mõni leht edasi katkend mingisugusest artiklist, mis käsitles
annaabi.ee 
