Oma kõnes «Ülekohtusest saatkonnast» süüdistab ta makedooniasõbraliku partei juhti Aischinest. Pärast Makedoonia võitu Chaironeia lahingus (a. 338), mis tegi lõpu Kreeka sõltumatusele, väärib tähelepanu ainult üks Demosthenese poliitiline kõne, nimelt «Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks». Veel kahel korral püüdis Demosthenes Ateena patrioote õhutada võitlusele, kuid pärast teist katset, põgenemisel makedoonlastest ümberpiiratuna, oli ta sunnitud võtma mürki. On säilinud ligi 40 ehtsat Demosthenese kõnet. Neis on klassikaline kreeka proosa saavutanud oma kõrgeima arenemisastme. Ta kokkusurutud ja karmi stiili iseloomustab summutatud jõud ja kirglikkus. Silmapaistva kõnemehena, oma kodumaa suure patrioodina, proosastiili meistrina oli Demosthenes järgnevail aegadel Roomas ja Lääne-Euroopas väga populaarne. 1 Pythia mänge korraldati iga nelja aasta järel Delfis Apolloni auks
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist
hellenistliku kuninga ülemvõimule. Paljudes linnades oli kuninga garnison asevalitseja (epistates) juhtimisel. Linnad maksid enamasti andamit (phoros) ja kriitilises olukorras võis kuningas loota nende sõjajõudude toele. Tähtsamad hellenistlikud dünastiaid Egiptuse Ptolemaiosed, Aasia Seleukiidid ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritele, kelle hulka hakati võtma aja jooksul ka kohalikku päritolu mehi. Hellenistlikud kuningad püüdsid võimaluse korral säilitada kohalikke traditsioonilisi sõltuvussuhteid ja kasutada ära juurdunud võimustruktuure. Samas taotlesid nad ka hellenistlike linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlase eest. Kuningaid ümbritsev aristokraatlikud sõpruskonnad (philoi sõbrad) täitsid ühteaegu nii peokaaslaste, nõunike kui ka relvavendade rolli