Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end.
Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu Kreeka ja Makedoonia vahel ning hellenistliku maailma sisevastuolud. Võitluseks Philippi vastu organiseeris Rooma Kreeka linnade makedooniavastase ühenduse. Sinna kuulusid kaks liitu, Sparta ja Etoolia liit. Mõlemad kartsid Makedoonia tugevnemist. Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr. sõlmitud rahulepingu järgi pidi ta ära andma osa territooriumist ja mis kõige tähtsam, loobuma liidulepingust Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas
Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. (Meos, 2000)
Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea. 2. David Hume ja filosoofia 1711-1776 suur skeptik, šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja, aga ka väga hea ajaloolane – kuni tänini hinnatakse väga tema 4-osalist Inglismaa ajaloo raamatut. Teosed „Traktaat inimloomusest“ , „Vestlusi loomulikust