2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ...
D vastas, et see ei olnud tema, vaid tema tegelane. D püüab olla objektiivne. Makar elab sisuliselt köögis õhukese seina taga. Makar parandab ennast kogu aeg poole lause pealt. Ta vaatab ennast kõrvalt kurja pilguga. See on väga sügavalt juurdunud alaväärsuskompleks. Tal tekivad mitmesugused ambitsioonid. See tegelane on kahestunud jutustab tegelikkusest, kuid tahab näida paremana. Tegelane meenutabki Gogoli Akakit. Erinevus on selles, et Makaril on armastatu, kellega ta ei saa kohtuda. Makar vaatab ennast võõraste inimeste pilkudega pilgud on halvad. Makar on aga Akakist hoopis erinev. Gogol mõistab hukka selle kindrali, kes Akaki peale karjub, aga Dostojevski Makar on veendunud selles, et eksisteeriv kord on õiglane. Kindralid eksisteerivad selleks, et oma alluvaid korrale kutsuda ja alluvad peavad kuuletuma. Makar on ümber kirjutades teinud ühe vea. Ta kutsutakse kindrali jutule
Reformatsioonist puutumata jäänud õigeusukirik jäi riigiga tugevalt lõimituks. Müüt kolmandast Roomast andis tuge vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Ivan Julm Pärast Vassili III surma 1533 päris võimu tema kolmeaastane poeg Ivan IV [153384]. Viis aastat valitses regendina Ivani ema Jelena Glinskaja, kelle surma järel 1538 vallandunud bojaarivaenused ähvardasid riiki kaosega. 1542. aastal metropoliidiks saanud Makaril õnnestus võim konsolideerida ning kroonida täisealiseks saanud Ivan 1547. aastal ,,tsaariks ja kogu Venemaa isevalitsejaks". Tiitel isevalitseja (), mis esialgselt rõhutas Venemaa sõltumatust välisest võõrvõimust, sai nüüd tsaari autokraatliku võimutäiuse sümboliks. Noor tsaar kutsus bojaariladviku ja kõrgemad vaimulikud lepituskogule ning alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valitsemist
annaabi.ee 
