Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas. Malariatekitaja vaheperemeheks on hallsääsk Anopheles mosquito. See seab ka suured piirid parasiidi levikus inimeste seas, kuna sääse varajases arengus on vaja seisvat veekogu. Tänu sellele on malaaria levinud pigem maapiirkondades. Keskajal seostatigi seda haigust märgaladega ing. k. ague või marsh fever. Loomulikult on haiguse levik seotud ka majandusliku olukorraga malaaria
- Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus
Ei tohi hetkekski unustada, eriti arenenud kesknärvisüsteemiga loomade käitumise uurimisel, et mitmed käitumuslikud iseärasused võivad loomadel levida ja lahkneda ka sotsiaalse õppimise kaudu, ilma et sellega kaasneks populatsioonide geneetiliste erinevuste kujunemist ehk bioloogilist evolutsiooni. Nt ühes metsvindi populatsioonis asendusid 20 aastaga kõik laulutüübid uutega paljalt kultuuriülekande teel; üks jaapani makaakide grupp omandas sotsiaalse õppimise kaudu kombe pesta enne söömist kartuleid. Eriti relevantne on seda asjaolu arvestada inimese käitumismustrite kujunemise uurimisel, sest inimese puhul on kultuuriülekande/õppimise roll äärmiselt suur. Käitumise fülogeneesi rekonstrueerimine – Tihti huvitab uurijat mingi käitumismustri evolutsiooniline arengulugu ehk käitumise fülogenees. Kui retsentsete liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise abil teha
annaabi.ee 
