1. see väljendub eelkõige legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. PS §56 kõrgeimat võimu teostab rahvas, valides Riigikogu, kes jällegi valib presidendi jne. Põhimõte realiseerub ka KOV tasandil. 2. Legitimatsiooni uuendamine legitimatsioon on määratud kindlaks tähtajaks, kuid võib vastavalt põhiseadusele ja sellega kooskõlas olevatele seadustele toimuda ka varem. 3. Enamuse õigus otsustada otsustamine toimub majoriteedi põhimõttel. 4. Avaliku halduse teostamine on piiratud ja piiritletud PS ja seaduste raamidega. Need piirid on kaudselt pannud rahvas, sest põhiseadus hääletati rahva poolt. 5. Kodanike arvamuste arvestamine. Riigi tasandil need võimalused väiksemad kui omavalitsuse puhul. 6. Ainuvastutava administratsiooni põhimõte otsuse täideviimise eest vastutab lõpuks ikkagi otsuse täideviinud organ või ametiisik. 7. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta
Demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatliku riigi läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks VV ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kodanike arvamuste arvestamine, nende vahetu mõju haldusotsuste tegemisel.
möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja
möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja
annaabi.ee 
